Monday, August 27, 2007

Douglas Coupland "JPod"


Douglas Coupland on kanada kirjanik, kes on peamiselt tuntud oma teose "Generation X: Tales for an Accelerated Culture" (eesti keelde tõlgitud "X-generatsioon") järgi, mis populariseeris sellised mõisted nagu McJob ja x-generatsioon. Samuti on Coupland hakkama saanud paari it-inimeste kontori- ja muidu elust (ha-ha!) pajatava teosega.

Ausalt öeldes, kui raamatupoes teoseid sirvides satun kuskil tutvustavas tekstis kokku sõnadega internet, it, tehnoloogiaajastu või midagi muud taolist, siis üldiselt suhtun sellesse suurte eelarvamustega ja jätan reeglina teose ostmata. Samas "JPod'i" kaas oli nii lõbus ja kutsuv ning kõik need arvustuste väljavõtted, mida nüüd tänapäeval raamatutele trükitakse, väitsid, et tegemist on äärmiselt humoorika, sarkastilise ja Coupland'i parima teosega, nii et mul ei jäänud muud üle, kui rahakotti natukene tühjendada.

Pealegi ei ole tegemist lihtsalt ilukirjandusega vaid ka kirjandusgraafika, graafilise disaini või mingi muu mulle veits kaugema kunstiliigiga, mis väljendub erinevates fontides, tähesuurustes ja teistes teksti-trikkides, mis ei kaunista ainult loo sisu, vaid ka välimust. Ühesõnaga on "JPod" tavalisest kirjandusteosest erinev oma visuaalse poole pealt. Näiteks on 3 lehekülge täis dollarimärke ja umbes 30 lehekülge raamatust sisustatud pii numbrikohtadega peale koma, 27 lehekülge suvaliselt genereeritud numbreid, kus ühe nulli asemel on O-täht.

Teose peategelane töötab ühes Kanada firmas, mis tegeleb video- ja arvutimängude valmistamisega. Ethan Jarlewski on madalama taseme programmeerija, kes töötab ühes ruumis veel kuue inimesega, kelle kõigi perekonna nimed algavad J-tähega. Enamuse oma ööpäevast veedab ta koos kergelt autistilike ja kirevate kolleegidega kontoris tööd simuleerides, tavalisi it-inimeste meelelahutusi nautides ning lolle ülemusi kirudes. Kui töö kõrvalt aega jääb, aitab Ethan vastumeelselt oma 60-aastast ema (kanepikasvatuse korrastamise, võlgade sissenõudmise või mõne tüütuks muutunud südamesõbra kõrvaldamisega), harrastusnäitlejast ja peotantsijast isa ning kinnisvara- ja muu kahtlase äriga tegelevat venda Greg'i. Nii pakub meie kangelane muuhulgas sundolukorras peavarju kümnetele illegaalsetele immigrantidele, päästab oma ülemuse ühest Hiina võlts Nike'i potaste tehasest sunnitöölt, kaevab välja oma ema armukese laiba ja võitleb maailma radikaalseima lesbilisega oma vanemate abielu päästmiseks.

Mingi hetkeni suutsin täiesti samastuda teoses kirjeldatud ja it-inimese (kontori)elus ette tulevate probleemidega - isiksuse kadumine, autism, ebavajaliku info endassekogumise hasart, üleüldine infoliiasus jne, mistõttu tekkis täitsa kõhe tunne. Õnneks võtsid sündmused ootamatuid pöördeid, mis kõheduse asemel tekitasid naeruspasme. Tõepoolest "very, very funny, darkly humorous, dazzling, humming with life, hugely entertaining, quirky and inventive" ja kõik need muud sõnad, millega seda teost kriitikud kirjeldanud on. Samas, huvitav kui palju lõbu pakub paarikümne aasta pärast inimestele "JPod'i" lugemine ja kui palju saadakse aru viidetest erinevatele populaarsetele brändidele, telesaadetele, subkultuuridele, mis võivad nii kähku unustuste hõlma vajuda.

Muide, Coupland on vist päris edev kirjanik, kuna laseb oma tegelastel iga natukese aja tagant oma nime mainida ning on ennast ühe õela karakterina teosesse sisse kirjutanud.

2 kommentaari:

Teller said...

Vaimustusin selle raamatu puhul pagana heast IT-firma/tiimi õhustiku tabamisest, kõik need vihjed meemidele, popkultuurile jne teevad vist paarikümne aasta pärast tõesti arusaamise keeruliseks.

Janika said...

Sekundeerin - IT-firma õhustik oli küll väga peenelt ära tabatud.

Post a Comment