Tuesday, June 12, 2012

Michael Hartl "Ruby on Rails Tutorial. Learn Rails by Example"

Ma olen tänavu lugenud kuus raamatut ja see on õudne. Samas ka huvitav, sest esimest korda pärast umbest kümmet aastat on mul peale lugemise muid huvisid. Esiteks tuli õmblemine ja katsu sa tööstusliku õmblusmasinaga vuristada ja samal ajal raamatut lugeda. Teiseks meelitas Janika mind märtsis Tallinnas toimunud Rails Girlsi üritusele. Mina, soome-ugri fill, kes on harjunud tolmu, hülgerasva ja sallitallamisega (viimased kaks näidet on illustratiivse tähendusega), olin järsku innovatsiooni, entusiasmi ja õuntega arvutitega täidetud Garage48 hub'is. Alguses oli natuke hirmus, aga teise päeva lõpuks tundus see põnevam kui viis aastat ülikooli. 

Peaks vist mainima, et nimetatud ürituse eesmärk oli igasuguse programmeerimisoskuseta naisterahvastele kahe päeva jooksul Ruby on Railsi (seda  kasutades on valminud näiteks Twitter) tutvustada. Tõsi, mu kööbakas arvuti hakkas perutama ja ma ei saanudki lõpuks midagi teha, aga teised tegid oma väikeste käekestega päris ehtsa veebirakenduse valmis. See-eest tabas mind agarusepuhang asjaga omal käel edasi tegeledes. Aju ehmatas küll esimese hooga ära, kui teda ühtäkki nii ootamatult teistmoodi kasutada üritasin, aga siis sai aru, et programmeerimiskeel on ka ikkagi keel. See mõjus rahustavalt. Aga ikkagi. Raske on kuskilt otsast peale hakata, kui asjast midagi ei tea. Kunagi arvutilingvistika sissejuhatavat kursust võttes andsin juba peale esimest loengut alla, kuna regulaaravaldised käisid mulle täiesti üle jõu. Mõelda vaid, et ülikooli astudes oli mu teine eelistus informaatika... 

Igatahes jõudsin omadega Michael Hartli rõvepaksu õpiku manu. See koosneb üle 500-st leheküljest, aga kui seda veebist lugeda, siis selle eepilisust muidugi samal kujul ei hooma. Tegelikult on see mul ka väljaprindituna olemas, aga see osutus mõttetuks tindiraiskamiseks, kuna veebiväljaanne muutub pidevalt ja nii jäin ma pabervarianti järgides korduvalt jänni, kuna ei taibanud vaadata, ega netis miski juba muutunud pole. Hartli õpiku peatükke ei saa lugeda suvalises järjekorras. Tuleb aga otsast pihta hakata, aga kui lõpuni jõuad, oled ise valmis teinud midagi Twitteri-laadset ja samas peaksid aru saama, kuidas see Railsi värk umbes töötab. Kui see selge, on lootust, et oskad juba ise midagi oma maitse järgi valmis nokitseda.

11 peatükist olen ma kohe läbinud alles kuus, aga praegu näiteks seadistasin just asju sedasi, et kui uus kasutaja end registreerib, peab ta sisestatud meiliaadress vastama teatavatele parameetritele. Tõesõna, ma ise ka ei usu, et ma sellise asjaga hakkama olen saanud - mõni kuu tagasi kartsin ma veel hirmsat musta command prompti akent, sest see ei paistnud olevat normaalsetele inimestele mõeldud. Nüüd tundub see aga ütlemata kasulik leiutis olevat. Kusjuures ma oleksin ausalt juba palju kaugemale jõudnud, kui ma vahepeal oma Windowsiga arvutit Ubuntuga varustatud raali vastu vahetanud poleks. Kuna ma enne kunagi Linuxit kasutanud polnud, pidin esiteks sellele natukegi pihta saama. Nagu selgus, oli see vaeva väärt, kuna Linuxiga on palju vähem jamasid olnud Railsiga mässamisel (või ma olen vahepeal ise targemaks saanud?).

Kui nüüd üritada enda asemel raamatust rääkida, siis tuleks märkida, et tegemist on tõepoolest täiesti algajale pasliku õpikuga. Arvutit peab oskama sisse lülitada ja netis surfata, aga palju rohkem pole tõesti eeldatud. (Iseasi, kas nii algaja Ruby on Railsist huvitub.) Igas peatükis läbitakse üks tööetapp, aga sedasi, et kõiki samme seletatakse (saad siis aru või mitte) ja lõpuks pead teadmiste kontrollina ka omal käel mõne harjutuse tegema. Kohe algusest peale üritab autor ka õppurile häid harjumusi tekitada - tuleb kirjutada teste, kasutada versioonikontrolli ja oma koodi Githubi pushida, lisaks saab juba kohe alguses Heroku abil oma töö viljad netti üles panna.

Põnev, kas pole! Loodetavasti leian veel sel aastal aega miljon pooleli olevat raamatut lõpuni lugeda. Aga nii äge on üle pika aja midagi täiesti uut õppida.