Thursday, May 12, 2016

Eugene Yelchin „Stalini murtud nina”

Eugene Yelchin on kirjutanud autobiograafiliste sugemetega lasteraamatu Saša Žaitšikust, ühiskorteris elavast koolipoisist, kelle suurim iidol ja eeskuju on Stalini järel ta julgeolekuohvitserist isa ja kelle suurim unistus on pioneeriks saamine. Elu on ilus, kuni ühel ööl Saša isa arreteeritakse. Rulluvad lahti sündmused, mis panevad Zaitšikut seniseid veendumusi ümber hindama. Lugedes mõtlesin, et no kas tuleb ka õnnelik lõpp, aga mis õnnelikust lõpust saanuks juttu olla, kui raamatu tegevustik enne Stalini surma ära lõpeb?

Mu meelest on raamatu kaanepilt kuidagi petlik, jättes mulje mingisugusest näärilik-talvisest mõnusast meeleolust. Raamatu illustratsioonid on tegelikult mustvalged, õige sünged ja kuidagi filmilikud (ilmselt erinevate rakursside teene ja õigupoolest on autor elus ka filmindusega tegemist teinud). Yelchin on nii kunstnik kui ka kirjanik ja võimatu on öelda, kumba rohkem, kumba vähem, sest peale illustratsioonide on esmaklassiline ka tekst. Mulle mõjus väga veenvalt, kuidas ta kirjeldas lapse pöörast vaimustust juhist ja õpetajast Stalinist. Mõju oli muidugi üsna groteskne, aga selline oli vist ka tollane elu. Samamoodi mõjuv oli pettumuse, reedetuse ja altveetuse kirjeldamine. Tore, et teose lisas on veidi tollast eluolu seletatud, peale selle saab lugeda ka intervjuud autoriga. Ühesõnaga õnnestunud raamat harvakäsitletaval ja masendaval teemal.

0 kommentaari:

Post a Comment