Monday, March 27, 2017

Minu lemmikraamatud (nimekirjad mulle endale päheõppimiseks)

Aeg-ajalt tuleb ette, et keegi küsib, mis mu lemmikraamatud või kes mu lemmikkirjanikud on. Mida vanemaks ma saan, seda harvemini, kuid siiski. Näiteks hakkasin ungari keele tundides käima ja keeletunnid on üks selliseid olukordi, kus tuleb endast rääkida selliseid asju, millest kusagil mujal pole vaja juttu teha. Mis su lemmiktoit on? Mis sa tööl teed? Kes su lemmikkirjanikud on? Kui veel enne olen väitnud, et mulle lugeda meeldib, on eriliselt jabur kui vett täis mu suu on, kui neile lemmikkirjanduseteemalistele küsimustele vastama pean. Tõesti, mitte midagi ei tule pähe, nagu poleks pärast keskkooli midagi lugenud (ega tegelikult ka mitte enne või keskkooli ajal). Kui siis mingi teos peaks ka meelde tulema, siis andku jumal, et ei küsitaks, mis seal raamatus siis toimus kah, sest selle olen ma harilikult unustanud juba raamatu lugemise lõpuks. 

Pärast seda, kui mind hiljutises ungari keele tunnis lemmikkirjanike küsimusega konfronteeriti ja ma selle peale Dostojevski ja Piret Raud ütlesin, otsustasin koostada oma potentsiaalsete lemmikraamatute nimekirja ja selle pähe õppida, et mingigi mõistlik vastus vajalikul hetkel varnast võtta oleks. (Mitte et Dostojevski või Piret Raud mulle ei meeldiks, aga see ei ole eriti läbimõeldud vastus ja asi läheb ainult hullemaks, kui oma valikut peab hakkama katkises ungari keeles selgitama.) Mõtlesin alguses teha lausa mitu nimekirja, sest ilmselt nimetaksin erinevaid teoseid sõltuvalt sellest, kas küsija on raamatuhuviline või mitte, eestlane või välismaalane jne, aga nagunii ei jääks need kõik mulle meelde ja lõpuks ei täidaks see kõik mu algset eesmärki. Niisiis olgu alustuseks üks põhinimekiri ja üks tagavaranimekiri, küll needki asja ära ajavad.
 
Põhinimekiri
  • Boris Vian "Päevade vaht" - Küll oli kena, nii paras lugemine ühele minusugusele keelelembist pehmole.
  • George Orwell "Pariisi ja Londoni heidikud" - Ei mäleta, et mõni teine raamat oleks pannud end kuidagi nii räpasena tundma.
  • Paul Hoffman "The Man Who Loved Only Numbers" - Lugema asudes ei osanud arvata, et ühe matemaatiku elulooraamat nii rõõmus ja sütitav võib olla.
  • Annie M. G. Schmidt "Viplala lood" - Sest alati peab olema lemmikraamat lapsepõlvest, kuidas siis muidu.
  • Kalev Kesküla "Elu sumedusest" - Ajalik, aga veel rohkem ajatu. Kohalik, aga samas kohatu (tähenduses 'ilma kohata').
  • Robertson Davies "Mis on lihas ja luus" - Hästi saladuses hoitud hea raamat, üleüldse väärib Davies, et rohkem inimesi ta loominguga tutvuksid. Hea nali muidugi, et teos on osa triloogiast ja mul on triloogia esimene osa vist lugemata tegelikult.
  • Chuck Palahniuk "Fight Club" - Esimene raamat, mille ma inglise keeles läbi lugesin. Oli mingis mõttes natuke ilmutuslik, ma ei teadnud, et selliseid raamatuid kirjutatakse. Pärast sai õige mitu Palahniuki teost läbitud, aga ühel hetkel hakkas tunduma, et läheb kuidagi endakordamiseks kätte ära.
  • J. L. Borges "Fiktsioonid. Aleph" - Ilmutuslikest teostest rääkides... no oli see alles pauk 17-aastaselt lugedes!
Tagavaranimekiri juhuks, kui põhinimekirjast midagi meelde ei tule
  • Iris Murdoch "Meri, meri" - Lugesin seda ükskord bussis ja kui öösel omadega Levikasse jõudsin, siis mingi alaealine poiss tuli muga rääkima, kuidas ta mind bussis seda lugemas nägi ja küll tundus põnev. Eks ta oligi, kuigi mul on raamatust 0 mälestust peale selle, et mingi hetk läks mulle Iris Murdoch päris hästi peale ja see oli mu lemmikteos temalt.
  • Daniil Harms "Ootamatu jooming" - Kihvt!
  • Venedikt Jerofejev "Moskva-Petuški" - Seda peaks muidugi uuesti lugema ja üks kommenteeritud väljaanne ei teeks paha, sest enamik allusioone jääb harimata inimesele õige hägusaks.
  • Michel Houellebecq "Elementaarosakesed" - Kunagi oli tunne, et Houellebecq tõi mind tagasi maa peale.
  • Anton Nigov "Harjutused" - Minu lemmik Õnnepalult. Edaspidine pole minu jaoks "Harjutusi" ületanud.
  • Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus" - Minu lemmikuid lühivormide viljelejaid.
  • Evelyn Waugh "Peotäis põrmu" - Mul on kahtlane tunne, et ma ei saanud sellest teosest üldse aru tegelikult. Aga lugeda meeldis väga!
  • Diana Vreeland + toimetajad "D. V." - Tegelikult polnud raamat suurem asi, mulle meeldib lihtsalt Diana Vreeland.
  • Heinrich Böll "Grupipilt daamiga" - See raamat võiks siin olla, kui... kui ma oleks selle lõpuni lugenud. Paraku on see mul korduvalt pooleli jäänud, kuigi mulle nii meeldib, kuidas Böll kirjutab. Loodan, et kunagi tuleb aeg, mil seda silmi maha löömata oma lemmikraamatuks võin nimetada! (Tegelikult on mul olnud plaanis ka teha nimekiri raamatutest, mis on mu lemmikud nende seast, mida ma lugenud pole. Neid ikka jagub.)
Ei ole midagi teha, noorpõlveelamused jätavad ikka kuidagi kustumatuma mälestuse kui vanemast peast loetu. Tundub, et niipea, kui filosoofiateaduskonnast eksmatrikuleerusin, läks süda kõvaks ja ei lasknud end enam suurt millelgi põrutada.

Kena näha, et üsna mitmest olen siingi kirjutanud (linkida kahjuks ei viitsinud seekord). Ma arvan, et see kirjutamine on kaassüüdlane selles, et mõni neist teostest mul üldse meeles on. Sageli ei piisa minu jaoks ainult lugemisest, et miski eriti hea ka kauemaks minuga jääks.