Vladimir Sorokini näol on tegemist ühe äärmiselt skandaalse vene kirjanikuga, kelle viljeletav postmodernism on väga paljusid tema kaasmaalasi kõvasti ärritanud juba paar aastakümmet. Vähe sellest, et ta kirjatükid nii mõnegi korralikust perekonnast pärit lugeja minestama võivad panna, on ta silma jäänud ka oma šokeerivate meeleavaldustega. Näiteks lõik Aren Rogali artiklist "Vladimir Sorokin. A Post-Modern Russian Writer "
He has printed photos of himself having anal sex with various farm animals as illustrations to poems glorifying the Russian homeland. This is indicative of
Perestroika's fascination with parallel culture, the juxtaposing of various
images representative of disparate ideologies. However, while a late and/or Soviet audience could appreciate Roshall's painting, modeled after an icon, with a saint holding a sign saying "we must mine extra coal" as social criticism
decrying (or possibly just laughing at!) the state's absurd appropriation of
religious iconography, Sorokin's pieces are seen as plain vulgarity which, if
having any message, have one that mocks Russian pride.
Tema teosed vastanduvad läänest tulevale kergestiseeditavale popkultuurile, mida vene kodanike massid nii meelsasti ja kergekäeliselt ahmitsevad, nüüd kui neil teed sinna ilmakaarde enam nii kinni ei ole. Igasuguseid moraalireegleid eitades ja tabusid ignoreerides ründavad tema teosed lugeja kainet mõistust ning arusaama kirjandusteosest.
Tema suhe kirjandusega tundub olevat äärmiselt komplitseeritud ja nii mõneski mõttes düsfunktsionaalne. Ta teosed justkui üritvad eitada ilukirjanduse olemust ja panna küsima, kas tõesti on nii võimalik?
"Sinine pekk" saab alguse tulevikus, kus teadlased üritavad vene klassika kirjanduse esindajaid kloonides sinist pekki - igavese energia allikat toota. Kuna tegemist on väga võimsa ainega, siis inimesi, kes oma käsi sellele külge tahavad panna on palju. Nii rändab too müstiline aine erinevate vägivaldsete ja vähem vägivaldsete sündmuste käigus läbi Venemaa ja aja kuni pöördumatu sündmuseni, kus Stalini aju täidab kogu universumi... või siis mitte. Sündmustiku vahele on pikitud nii kloonitud kirjanike teosed kui muud usutavad ja vähem usutavad kirjatükid, mis ei paista kuidagi asjasse puutuvat. Lugedes jääb mulje, et tegemist on mitme erineval ajastul elanud erineva kirjaniku kirjutistest kokku pandud teosega. Äärmiselt kummastav ja häiriv romaan.
Sorokini kodulehel on üleval ka paar tema kohta kirjutatud inglise keelset artiklit, mida soovitan soojalt lugeda, kuna tegemist on fenomenaalse tegelasega uues vene kirjanduses.
Tema suhe kirjandusega tundub olevat äärmiselt komplitseeritud ja nii mõneski mõttes düsfunktsionaalne. Ta teosed justkui üritvad eitada ilukirjanduse olemust ja panna küsima, kas tõesti on nii võimalik?
"Sinine pekk" saab alguse tulevikus, kus teadlased üritavad vene klassika kirjanduse esindajaid kloonides sinist pekki - igavese energia allikat toota. Kuna tegemist on väga võimsa ainega, siis inimesi, kes oma käsi sellele külge tahavad panna on palju. Nii rändab too müstiline aine erinevate vägivaldsete ja vähem vägivaldsete sündmuste käigus läbi Venemaa ja aja kuni pöördumatu sündmuseni, kus Stalini aju täidab kogu universumi... või siis mitte. Sündmustiku vahele on pikitud nii kloonitud kirjanike teosed kui muud usutavad ja vähem usutavad kirjatükid, mis ei paista kuidagi asjasse puutuvat. Lugedes jääb mulje, et tegemist on mitme erineval ajastul elanud erineva kirjaniku kirjutistest kokku pandud teosega. Äärmiselt kummastav ja häiriv romaan.
Sorokini kodulehel on üleval ka paar tema kohta kirjutatud inglise keelset artiklit, mida soovitan soojalt lugeda, kuna tegemist on fenomenaalse tegelasega uues vene kirjanduses.
Postita kommentaar
0 Kommentaarid