Terry Pratchetti (sündinud 28 Aprill 1948) esimene raamat avaldati, kui ta oli 15 aastane ja alates aastast 1983 on ta iga aasta valmis kirjutanud keskmiselt 2 raamatut kaotamata oma teravust, sarkastilisust ja isikupära.Üks tema suuremaid ettevõtmisi on Kettamaailma sari. Ei kujutagi ette paljud sellest midagi kuulnud ja kui paljud üldse ei tea midagi. Igatahes, tegemist on hunniku teostega, mis kirjeldavad erinevate tegelaskujude seiklusi kettakujulise maailma erinevates osades. Olgu öeldud ka see, et too ketta kujuline maailm (siit tulenevalt ka Kettamaailm) asub nelja hiiglasliku elevandi kukil, kes omakorda seisavad kilpkonna Suure A'Tuin'i seljas, kes minu arusaama järgi ujub aeglaselt mööda maailmaruumi. Teosed on küll üksteisest täiesti erinevad, kui usinam sarja lugeja võib leida mitmes raamatus kokkulangevaid sündmusi, tegelasi ja asukohti.
20ndal Septembril ilmus sellest sarjast 36. raamat ja juba on teada ka kahe järgmise Kettamaailma raamatu pealkirjad (Wikipedia andmetel). Enamus siiani ilmunud raamatutest on saadaval ka eesti keeles.
Jumal Om, kes on harjunud ilmutama ennast suure pulli, kuningliku kotka või tulekeerisena leiab end üks päev kilpkonna kehast. Tundub, et ta on sel kujul juba pikemat aega mööda kettamaailma rohujuuretasandit rännanud, unustades, kes ta tegelikult on. See tähendab ainult seda, et midagi kohutavat on juhtunud - ta alamad on lakanud temasse uskumast. Kettamaailma süsteem on juba kord selline, et jumala tugevus ja võimsus on võrdeline temasse uskujate arvuga. Ja Om pole enam kaugel muutumast primitiivseks vaimuks, kes suures kõrbes endale teiste väikeste jumalatega konkureerides järgijaid peab otsima.
Tuleb välja, et kogu Omnia peale on alles vaid üks tõeline uskuja - juhmivõitu, kuid eideetilise (fotograafilise) mäluga noviits Brutha, kellesse on lapsepõlvest peale pekstud vääramatut usku Suurde Jumalasse Om'i. Kõigis ülejäänud Omnia elanikes on tänu inkvisitsiooni aktiivsele tegutsemisele asendunud usk hirmuga, mis on nüüd ainukeseks motivaatoriks templis käimisel ja jumala poole palvetamisel.
Leides üles ainukese jüngri, peab kilpkonnake veenma Bruthat selles, et tema näol ei ole tegemist rääkiva loomakesega, vaid Om'iga ja leidma viisi kuidas vastne prohvetihakatis saaks taastada kõigi teiste Omnia elanike usu. Om'i kõrk käitumine, ükskõiksus ning üldine hoolimatus oma järgijate suhtes panevad aga heasüdamliku Brutha oma usus kahtlema. Ka ei aita "reformatsioonile" kaasa inkvisitsiooni eestvedaja Vorbise soov hävitada Om'i nimel naaberlinn Ephebe.
Rahu armastava Brutha ülesandeks pole enam lihtsalt Om'i sõna levitamine, vaid ka Ephebe päästmine, rahu sõlmimine kahe linna vahel, Vorbise hirmuvalitsuse kummutamine ning Om'i distsiplineerimine ja õigele teele juhatamine.
Sarkasmi ja niisama mõnusat huumorit täis teos käsitleb religiooni kasutamist poliitilistel eesmärkidel ning läheneb küüniliselt monoteismile, kristlustlusele jne. Kui on teose vastu rohkem huvi või niisama soov naerda, siis soovitan sellelt lehelt tsitaate lugeda.
Postita kommentaar
0 Kommentaarid