Aapo Ilves, Jaan Pehk, Contra, Alar Pikkorainen "Isa sokk on matkasell"

Tasapisi võib lugejal tekkida arvamus, et siinkirjutaja näol on tegemist a) lapse; b) lapsevanema või c) lapsemeelsega. Tegelikult ei ole ma ükski neist, kuid töötades keskkonnas, kus kogu aeg jäävad ette, silma ja jalgu lasteraamatud, satun neid ka läbi lugema. Trükitähtedes lugevale lapsele mõeldud sokiraamatut kutsus mind lugema pealkiri, mida ma võrdlemisi naljakaks pidasin. Paraku oli see naljakam kui sama pealkirja kandev A. Pikkoraineni luuletus. Õigupoolest oli luulevalimiku pealkiri naljakam pea kõigist luuletustest. Contra ja Pehki luuletused olid veel võrdlemisi meelelahutuslikud (nt Contra luuletus, mis algas ridadega hei, mine õige muhvi, neid! / miks pugid vaid neid muffineid), aga Ilvese omad panid õlgu kehitama ja Pikkoraineni omad tekitasid peamiselt wtf-sorti emotsiooni. Raamatu illustratsioonide autor on samuti Pikkorainen, kes laiemale publikule on tuntud Kosmosemuttide joonistajana. Siinsed pildid tekitasid minus mitmesuguseid küsimusi (peamiselt küll siiski lihtsalt ebameeldivaid emotsioone). Miks on piltidel kujutatud naistel väga avarad dekolteed ja suured tissid? Miks on lopsaka büstiga kaunistatud isegi kasse, kes (väga meelalt) koerpolitseiniku ümber aelevad? Maitseasi ilmselt, aga mulle ei meeldinud see kosmosemutilik esteetika lasteraamatus. Mida sihtgrupp sellest arvab, ei oska ma arvatagi.