Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist” (illustreerinud Piret Raud)

Jaanika Palm on selle Piret Raua värskeima lasteraamatu kohta siin juba kõik kenasti ära öelnud. Mul jääb vaid üle lisada, et see hirmus pika pealkirjaga raamat on tõenäoliselt mu lemmik kõigi Piret Raua raamatute seast (ja ma olen ta raamatuid lugenud ikka omajagu).

Kui pärast esimesi lehekülgi võisin hõisata, et mul õnnestus bussipeatuses lugedes pisaraid tagasi hoida, siis raamatu edenedes pidin paaril korral alla vanduma ja paar pisarat siiski poetama. Oli teine tõesti väga liigutav lugu. Nimelt Sandri emme muutub väiksemaks iga kord, kui ta eneseusk hoobi saab. Kui selgub, et emme on haige ja peab operatsioonile minema, lähevad asjad eriti kehvaks, sest emmega soojades suhetes onu Allan sellist asja händlida ei suuda ja ütleb head aega. Kuidas aga opereerida legomehikesesuuruseks kahanenud emmet? No tundub päris keeruline kui mitte otse võimatu.

Sandri ülesandeks saab kõige selle jama ja ebaõnne jonksu ajamine. See jonksuajamine ise on aga üks üsna lõbus ja hoogne kokkusattumisi täis seiklus, kuigi eks tule muidugi rinda pista ka vastulöökidega. Jutustajaroll on vaheldumisi Sandril ja tänavakoeral Muril, kel on sündmuste käigus päris tähtis roll täita.

Selline lugu, mis sobiks hästi multika või filmi stsenaariumiks. Vaatamata mustvalgetele illustratsioonidele ja nappidele kirjeldustele mõjus jutustus kuidagi hästi värvilisena.