keeleteadus
Ellen Niit, Reene Leas, Reti Könninge ja Silvi Murulauk (toimetanud Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg) "Kihnu sõnaraamat"
Niisama sirvimiseks ja suvalisest kohast lahtivõtmiseks on minu meelest kõige paremad ja põnevamad igasugused murdesõnaraamatud, sest nende näitelausetesse on kirja pandud päris elu ise. Selles valguses on mu lemmik ilmselt vadja sõnaraamat. Vadjalastel õiget kirjakeelt pole olnudki ja nende suur sõnaraamat ongi ju tegelikult pigem murdesõnaraamat, kuhu kõigi külade elanike jutt nende kohalikus kõnepruugis kirja oli pandud. Igasugune murdejutt, mis aga sõnaraamatutesse pannakse, on suuremalt jaolt ikka inimeste suust vestluste käigus üles tähendatud, mitte kabinetis pastakast välja imetud või ilukirjanduse korpusest võetud. Siit siis see eluläheduse aspekt, mis mulle meeldib.
Igatahes on nüüd ilmunud Kihnu sõnaraamat ja minusugused massakad saavad sõnaraamatu suvalisest kohast lahti lüüa, Kihnu keele ilus püherdada ja unistada kaunist suveajast, mil saaks kunagi jälle minna Kihnu kõnkama ja möürämä. Kusjuures... kui ma seni esimest ja viimast korda kümme aastat tagasi Kihnus käisin, siis ürgkihnlasest reisikaaslase sõnul me justnimelt kõnkamise ja möürämisega seal tegelesime. Ega ma täpselt ei teadnud, mis see siis nüüd tähendama pidi, aga kõla järgi tundus, et möürämine võiks lakas pálinka joomist tähendada küll. Nüüd siis sain sõnaraamatust teada, et kõnkamine on ühel jalal hüppamine ja möürämine on möirgamine. Noh, close enough, nagu meil siin mandril öeldakse.
saialeib ning rugileib – sai ja rukkileib
mjõllas tahakohe tulõd? – millal sa tagasi tuled?
priipärast sai edekohe-tahakohe juõsta – sai vabalt edasi-tagasi joosta
juõnud mehel tjõlkus jõla abõnõssõ – purjus mehelt tilkus ila habemesse
muᵉnn sadi männä otsast tolksti pähä - käbi kukkus tolksti männi otsast pähe
nda kjõpakas puaᵉt, et ei või kielt teiss lõugõs oeda – nii kipakas paat, et ei või keelt teises lõuapooles hoida (hoia keel keset suud, muidu läheb paat ümber)
upsitama – hoorama
sasjapärast sa miolõ sedäsi ütlesid? – mispärarast sa mulle niimoodi ütlesid?
luualasti – ihualasti
limps – (märg ja) pehme
sasja imed nendest rätikuotsõst, lähtvad limsuks – mis sa imed neist rätikuotsadest, lähevad pehmeks
juunus – ulakas
kört piäb jõlusast itsis olõma – seelik peab ilusasti puhevil olema
õmbu – õunapuu
Igatahes on nüüd ilmunud Kihnu sõnaraamat ja minusugused massakad saavad sõnaraamatu suvalisest kohast lahti lüüa, Kihnu keele ilus püherdada ja unistada kaunist suveajast, mil saaks kunagi jälle minna Kihnu kõnkama ja möürämä. Kusjuures... kui ma seni esimest ja viimast korda kümme aastat tagasi Kihnus käisin, siis ürgkihnlasest reisikaaslase sõnul me justnimelt kõnkamise ja möürämisega seal tegelesime. Ega ma täpselt ei teadnud, mis see siis nüüd tähendama pidi, aga kõla järgi tundus, et möürämine võiks lakas pálinka joomist tähendada küll. Nüüd siis sain sõnaraamatust teada, et kõnkamine on ühel jalal hüppamine ja möürämine on möirgamine. Noh, close enough, nagu meil siin mandril öeldakse.
saialeib ning rugileib – sai ja rukkileib
mjõllas tahakohe tulõd? – millal sa tagasi tuled?
priipärast sai edekohe-tahakohe juõsta – sai vabalt edasi-tagasi joosta
juõnud mehel tjõlkus jõla abõnõssõ – purjus mehelt tilkus ila habemesse
muᵉnn sadi männä otsast tolksti pähä - käbi kukkus tolksti männi otsast pähe
nda kjõpakas puaᵉt, et ei või kielt teiss lõugõs oeda – nii kipakas paat, et ei või keelt teises lõuapooles hoida (hoia keel keset suud, muidu läheb paat ümber)
upsitama – hoorama
sasjapärast sa miolõ sedäsi ütlesid? – mispärarast sa mulle niimoodi ütlesid?
luualasti – ihualasti
limps – (märg ja) pehme
sasja imed nendest rätikuotsõst, lähtvad limsuks – mis sa imed neist rätikuotsadest, lähevad pehmeks
juunus – ulakas
kört piäb jõlusast itsis olõma – seelik peab ilusasti puhevil olema
õmbu – õunapuu
Postita kommentaar
0 Kommentaarid