Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2017 postitused

Joel F. Harrington "Ustav timukas"

Kujutis
Elas kord Saksa-Rooma riigis timukas Frantz Schmidt, kes pidas oma tööalastest saavutustest päevikut alates oma esimesest hukkamisest 1573. aastal kuni oma ametist lahkumiseni 1618. aastal. Nende aastate jooksul tappis ta 394 surmamõistetut ja ihunuhtles sadu patuseid. See raamat pole õnneks lakoonilise päeviku tõlge ja äratrükk, vaid pigem sissevaade tolleaegsesse ühiskonda, sekka ilmestavad tsitaadid timuka päevikust. Ilma ajaloolase Harringtoni kommentaarideta poleks Frantzi päeviku lugemine mulle ilmselt suurt midagi pakkunud, sest pidin lugedes taaskord veenduma, et mu ajalooalased teadmised on pehmelt öeldes puudulikud. Teisalt poleks Harringtoni kirjutis ilma Frantz Schmidti eluloota ehk nii kaasahaarav olnud - peategelasest timukas oli kohe selline kaastunnet ja kaasaelamist tekitav tüüp, kelle mõneti dramaatiline elukäik sobis väga hästi raamatu skeletiks.

Kuna Frantz pole ainus timukas, kes päevikut on pidanud, tuleks peatuda põhjustel, mis tema isiku ja kirjapandud eluloo …

Andrus Kivirähk "Inimväärne elu"

Kujutis
Kujutage pilti! Läks pea üksteist aastat, et meie lugemisblogisse jõuaks üks Kivirähki teos! Jah, mu passiivne kaasblogija Janika ei ole kunagi varjanud oma põlgust Kivirähki teoste vastu, minu tunded ta loomingu vastu pole aga pooltki nii halvakspanevad. Pole lihtsalt väga kutsunud, aitab mulle Päevalehe kolumnikeste lugemisest ja "Rahva oma kaitse" kuulamisest küll.

"Inimväärne elu" koosneb kahest följetonist, millest esimeses kohtume peksmishimuliste maameestega ja teises irisevate maanaistega, kes omale inimväärsemat elu ihkavad. Mulle jäi veidi arusaamatuks, miks need kaks lugu mõne teise jutukogumiku osana ei võinud ilmuda. Ikka nagu tundub, et kui raamat on nõnda õhuke, siis ehk peab tekst mingi erakordne kirjanduslik pauk olema. Aga minu meelest ei ole. Lugesin Õismäe raamatukogu juhataja Svea Sõrmuse arvamust ja olen temaga igati nõus: mustvalge maailm ja üle võlli stereotüübid. Lugedes ootasin mingit puänti, midagi ootamatut, midagi, mille peale ma ise e…

Piotr Socha, Wojciech Grajkowski "Mesilased"

Kujutis
Piotr Socha illustratsioonide ja Wojciech Grajkowski tekstiga raamatut "Mesilased" võib vist nimetada suurteoseks: esiteks on see füüsiliselt suur ja teiseks on see suurepärane. Piotr Socha illustratsioonid oleksid ilmselt toredad ka neli korda väiksematel lehekülgedel, aga suured mõõtmed teevad need lõbusad pildid veel muljetavaldavamateks. Samas ei ole see ainult pildiraamat, olgugi, et kaanel on vaid illustraatori nimi ja teksti autor mainitakse ära alles tiitellehel. Tekstki on igati tore. Arvasin, et äkki pean lugema mingit pealiskaudset ninnunännut selle kohta, kuidas mesilased on nunnult karvased ja hästi töökad, aga tegelikult sain hoopis hulga targemaks. Tegelikult tuli lausa välja, et ma ei tea mesilastest ikka suurt midagi, olgugi, et olen neid lapsest peale õige tihti ja õige lähedalt näinud, sest üks või teine sugulane on meil maal neid ikka pidanud. Nii et imetlus ja aupaklikkus mesilaste suhtes pole mulle võõrad, raamat aga kinnitas mu tunnete põhjendatust.

P…