Saturday, October 01, 2016

Lionel Shriver "Suur vend"

Varraku sari "Moodne aeg" on üks päris kenasti sisse töötatud kaubamärk. Kui ma olen raamatukogus ja ei ole kindel, mida endaga koju viia, sirvin sageli suvalisi "Moodsa aja" raamatuid, mille ma nende selja järgi kiiresti ära tunnen. On kuidagi selline tunne, et nende peale võib kindel olla. Ometi olen ma rohkem kui ühel korral neis pettunud. Või noh, mis pettumused need ka olnud on, rohkem nagu sellised it's not you, it's me sorti kogemused. Lihtsalt raamatud, mis pole mulle meeldinud ega sobinud. Nende hulka lisandus nüüd Lionel Shriveri "Suur vend", kuigi tuleb tõdeda, et see raamat tekitas rohkem it's not me, it's you laadis tundeid.

Shriver kirjutab Pandorast, kellele tuleb külla ta džässmuusikust vend Edison, kes kõigi üllatuseks on vahepeal eriti paksuks läinud. Kohe nii paksuks, et keegi perest ei söanda sellest alguses juttugi teha. Tekib küsimus, mis juhtunud on ja mis edasi saab. Vend just eriti sümpaatne tüüp pole, naise mehel on närvid läbi ja kõigil asjaosalistel on üleüldiselt ebamugav selles olukorras olla. Poole raamatu peal saabub moment, mil Pandora peab otsustama, kuidas olukord lahendada. Sinnamaani oli raamat minu meelest igati tipptopp, lobe ajaviitekirjandus, mis ka mingisuguseid mõtteid tekitas. Aga raamatu teine pool... see tekitas minust umbusku. Kõige hullem oli aga teose lõpp. Tekitas tunde, et kirjanik tegi mulle tünga või vedas mind alt. Läksin raamatu esimese poole õnge ja investeerisin oma aega ka teise poole lugemisse, aga kas see oli ikka seda väärt... 

Huvitav oli, kui keeruliselt minategelane Pandora oma sisekõnet pidas (ei olegi vist tähtis, et ma lugesin raamatut eesti, mitte inglise keeles). Olgu, ta oli inglise keelt ülikoolis õppinud, kuid pärast seda toiduainetööstuses ja nukutehases töötanud. Kuidagi keeruline oli ette kujutada sellist inimest nii muuseas väga harvu sõnu ja keerulisi lauseid kasutamas. Rohkem kui ühel korral võtsin eesti keele seletava sõnaraamatu lahti, et mõne sõna tähendust kontrollida. Ei mäleta, millal ma viimati tänapäeva ilukirjandust lugedes sellise probleemiga silmitsi seisin.

0 kommentaari:

Post a Comment