Chuck Palahniuk "Haunted"

"Haunted'i" näol on tegemist momendil viimase Palahniuki romaaniga. Tegelikult on see rohkem küll novellide kogu, aga lühijuttude vahel on ka autorile omane sidus süžee. Nagu enamustes tema teostes on sündmused juba aset leidnud ja nimetu peategelane, kes on sündmustest osa võtnud jutustab oma nägemuse asjade käigust. Antud romaanis jäävad tegelase enda toimetused küll tahaplaanile nii, et ei olekski vist ülepea õige teda peategelaseks nimetada, pigem on ta jutustaja, kelle kohta me ei saagi teada, kes ta on või milline on üleüldse tema roll. Tegevus toimub kuskil maha jäetud suures kino/teatri/meelelahutuskompleksis, kuhu on lukustatud tegelased, kes arvasid, et lähevad mugavasse kirjanike "laagrisse", kus nende eesmärgiks on kirjutada elu suurteos. Reaalsuses lukustab aga 13 aastane põetava raske haiguse tõttu vanamehe välimusega kutt nad eelmainitud hoonesse, et leida mingil perverssel moel tõestus hauataguse elu olemasolule. "Vangistatud" näevad selles aga ideaalset võimalust saada reality showdest ja kannatustest pakatava maailma "ohvritest" meediastaarideks ja kogu rahva poolt armastatuks. Sealt saabki alguse võidujooks kannatustele - kes suudab end kõige rohkem vigastada, et saada toimuva mütoloogia peastaariks, kui nad üks päev sellest urkast avastatakse. Nii hakatakse maha lõikama näppe ja varbaid, šaboteerima salaja toiduvarusid ning lõpuks jõutakse välja üksteise elusalt söömiseni. Tehakse kõik, et see moonde õudusjutt veel jubedam ja kaasahaaravam oleks. Kirev seltskond, kes nende seinte vahele lukustatud on saab lugejale lähemalt tuttavaks tänu "luuletustele" ja tegelaste enda jutustatud lugudele, mis on pikitud iga kahe vangistatute olustikku kirjeldava peatüki vahele. Nagu ikka Palahniuki teostes ei ole ka siin puudust huvitavatest faktidest ja sisikonda keerama panevatest momentidest. Samas ei tasuks lasta end kohe ehmatada esimesest tegelase lookesest "Guts", mis on antud teose võikuse tipp. Kohati tundus mulle, et autor on läinud oma teosega liiga füüsiliseks, sest tema eelnevad teosed on mulle just tegelaste vaimse väärastumise/omapära ja sügavuse tõttu meeldinud. Aga samas, kui palju sa ikka sellistest asjadest kirjutada saad nii, et see ennast ei ammendaks. Selles mõttes on teos päris värskendav. Mädalehaselt värskendav, kui lubate. Kindlasti huvitav lugemine, aga nõrganärvilistel soovitan hoida raamatust vähemalt 10 meetri kaugusele!!!