Arnon Grunberg "Helesinised esmaspäevad"

Arnon Grunberg visati 17. aastaselt keskkoolist välja. 19. aastaselt asutas ta isikliku trükikoja. 23. aastaselt 1994. aastal andis ta välja oma esikromaani "Helesinised esmaspäevad", millest sai rahvusvaheline bestseller. 2000. aastal tõlgiti antud teos eesti keelde. Tänaseks on seda tõlgitud juba 13-sse keelde, Arnon on kirjutanud vahepeal veel 9 romaani ning teda nimetatakse "hollandi nüüdiskirjanduse säravaimaks prosaistiks" jne. Esikteost võib aga otsida raamatupoest allahinnatud raamatute letist. Nagu ma aru saan on "Helesinised esmaspäevad" kerge flirt fiktsionaalsuse ja reaalsuse vahel. Autor on minategelasele andnud enda nime ning osaliselt õnnistanud teda ka enda saatusega, jättes lugeja nuputama, kus lõpeb autobiograafia ja kus hakkab fantaasia. Nuputada saab sel teemal vaid juhul, kui eelnevalt tutvuda autori eluga lähemalt...või siis järelsõna lugedes. Juudi päritolu Arnon visatakse keskkoolist välja, peale mida veedab noormees aega kohvikutes istudes, juhutööd tehes ning prostituutidega magades. Mõõdukas osa romaanist kuulub mälestustele esimesest armastusest, isast ja lapsepõlvest. Mõnevõrra düsfunktsionaalsest perekonnast pärit Arnon on pidanud kannatama joodikust isa, koonduslaagri üle elanud närvilist ema ning nendevahelisi regulaarseid tülitsemisi, mis enamasti sisaldasid endas nõude ja muude esemete lõhkumist. Ehk nendest tülidest tulenevas kasvavas apaatsuses ei ole tal huvi kooli ega ka mingi karjääri vastu. Ideaalideta ja hoolimatuna tunneb ta siiski vajadust inimliku ja intiimse läheduse järele, mida otsib prostituutidelt. Romaan ise on samamoodi osavõtmatu ning kaugeks jääv nagu peategelane. Erootilisusesse ning äärmuslikku labasusse kaldumata loob "Helesinised esmaspäevad" just sellise õhkkonna, mida teos vajab, et mõjuda usutavalt. Kuiv. Millegi järgi instinktiivselt janunev. Kohati kiretult koomiline.