Chuck Palahniuk "Rant"

Rant ehk Buster Casey on düstoopilises tulevikus asuva ühiskonna suurimaid murelapsi, kellel on õnnestunud juba varajasest noorusest alates viia korda laiaulatuslikke nurjatusi, mille tulemusel on ta üleriigilise viha koondpunktiks saanud. Aga pole lugu, sest nüüd on ta surnud. Väidetavalt. Mõned arvavad, et autoõnnetus, mis temale lõpu tegi, viis ta hoopis kuhugi minevikku. Saa siis nüüd aru!? Teos on kirjutatud nn oraalse biograafia vormis - teisisõnu on intervjueeritud hulka inimesi, kes ühel või teisel moel on pidanud tõdema Rant'i eksistentsi, ja nende meenutustest on kokku pandud mingi terviklikkuse poole püüdlev biograafia. Siit tulenevalt on ka saadav pilt Rant'ist kirju ja segane, täis müüte, kuulujutte, lihtsalt lora ja võibolla midagi, mis sarnaneb ka tõele. Kindel on aga see, et too ebaloomulikult terava haistmismeelega ööelanik (vastandina päevaelanikele selles ühiskonnas) võttis osa öisetest romurallides, mida tuntakse seal party crashimise nime all (põrandaalune organiseeritud vabatahtlik romuralli linnatänavatel, millest osa võtmiseks pead oma autole lisama mingi äratuntava aksessuraari nt kuusk katusel jne). Ja see autode puruks sõitmine ei olnud tema jaoks lihtsalt vabastav eneseväljendus, vaid sel oli ka mingi müstilisem tagamõte.

“Couldn’t you guess that old time gods and saviors like Jesus and Isis and Shiva are just losers with beater Torinos and Mustangs who went party crashing and found a way to ‘sever their origins’? Maybe they all started as real nobodies, and as their reality faded, a new story piled up around them?”

Palahniukil on eriline anne luua väikeseid ja vastikuid inimloomuse veidrusi kasutades üleloomulikult jälke, kuid samas nii inimlikke tegelaskujusid, kes tekitavad lugejas ebameeldival äratundmismomendil põhinevat põlastustunnet ja vastikust. Kõik need kergelt üleannetult võikad mõtted, mis võivad pähe sattuda - alates kellegi toidu rikkumisest sinna sisse kusemisega kuni lapsikute rumalusteni nagu ninast korjatud tatikollide kollektsioneerimiseni, ei ole palahniukilikus maailmas tabu. Ilmselt peitubki nendes rõvedustes tema teoste võlu ja tõmbejõud. Lugeja suudab ennast seostada selliste tegelastega rohkem kui mõne fantastiliselt sarmika kangelase või ükskõik millise steriilse, puhta kõrvalosatäitjaga, kelle seiklusi lugedes jääb saamata see freudistlik mõnu. Sisimas oleme ju kõik nilbed ja inetud, sest emake Ropp Ühiskond on meid ju selliseks kasvatanud. Ühiskond vormib meid ja meie vormime teda. Kuidagi surnud ring ju. Lõpuks on normid ja standardid nii balansist väljas, et tunduvad normaalsed.

"Beginning with Santa Claus as a cognitive exercise, a child is encouraged to share the same idea of reality as his peers. Even if that reality is patently invented and ludicrous, belief is encouraged with gifts that support and promote the common cultural lies."

Ja lõpetuseks:

"Some people are just born human. The rest of us, we take a lifetime to get there."