Kohustuslikult Vabatahtlik Kirjandus

Lugedes oli üsna võimatu umbsisikuliselt objektiivseks jääda, kuna esiteks on paljud teoses esile kerkinud küsimused ka mind ennast vaevanud ja teiseks kubiseb romaan autori enese heitlustest ja kahtlustest. Lionel Shriver ei ole muide üldse mees, selle tõestuseks on kas või 2005. aastal saadud Orange Prize, mida ainult naistele jagatakse. Kui veel põgusalt peatuda autori ja ta loodud jutustaja-peategelase ühistel lõikekohtadel, siis on Shrivergi jaganud end Euroopa ja Ameerika vahel, olles küll pärit Lõuna-Carolinas, kuid resideerudes juba mõnda aega Londonis. Kuid mis muidugi olulisem: Lionel Shriver ja minategelane Eva ei leia, et kõik naised on loodud laste vorpimiseks.

Mu huvi käesoleva teose vastu tärkaski siis, kui väikeses ajalehenupukeses mainiti seda värsket Moodsa Aja sarja järjekordset üllitist ning rõhuti emaduseküsimusele, mida autor 500 lehekülje ulatuses lahanud on. Kuna minugi jaoks pole lastesaamistung midagi iseenesestmõistetavat, asusin aktiivselt peale passima, mil…

1947. aasta 15 augustil kuulutatakse välja Indias iseseisvus ja sama kuupäeva keskköö paiku sünnib Indias 1001 uut ilmakodanikku. Kõige täpseimaks saabujaks neist lastest osutub Saleem Sinai, kes tänu oma suurepärasele ajastusele saab nii ajalehe esikaanele kui ka õnnitlustega kirja peaministrilt endalt. Saleemi sünnihetk osutub aga maagilisemaks, kui esialgu võib tunduda, nimelt kõik need 1001 inimlast, kes sündisid kodumaa iseseisvumise kesköötunnil omavad üliinimlikke võimeid - mõni suudab läbi peeglite kõndida, teine on lihtsalt nii ilus, et teda on valus vaadata, kolmas oskab nõiduda, mõni teine on jälle väga tugev jne. Mida lähemale keskööle sünnihetk, seda võimsamad on võimed.
Saleem, kes kannatab kroonilise nohu all, avastab küllaltki traagiliste sündmuste käigus endale tatti peaaegu ajusse tõmmates, et tal on telepaatilised võimed ning, et tema on just see, kes suudab kõik need kesköö lapsed oma peas kokku kutsuda ja omavahel suhtlema panna. Saleem aga pole piisavalt eneseki…

"The Eyre Affair" on inglise kirjaniku Jasper Fforde'i esikromaan, mille tegevust leiab aset 1985 aasta Inglismaa paralleelreaalsuses. Peategelaseks on 30ndates vallaline sõjaveteranist naisterahvas Thursday Next, kes töötab kirjandusdetektiivina.
Selles reaalsuses on Inglismaa politseiriik, mida valitseb kohalik relvatööstuse juhtiv ettevõte ning kus kirjanduslikud küsimused nagu Shakespeare'i teoste autorlus võivad põhjustada gängisõdu.
Antud teoses on preili Next'i suurimaks peavaluks kurikaelast geenius ja rahva vaenlane nr 1 Acheron Hades, kes on röövinud Thursday leiutajast onu, koos tema viimase saavutusega, mis võimaldab ükskõik millise raamatu originaalkäsikirja omades sinna teosesse minna. Muidugi ei jäta Hades sellist geniaalset riistapuud kasutamata ning külastades Jane Eyre'i romaani röövib teose peategelase. Thursday ülesandeks on tabada Hades enne, kui see Jane'iga midagi kohutavat teeb ja maailma ühe kirjanduselamuse võrra vaesemaks muudab…