Lionel Shriver "Me peame rääkima Kevinist"

Lugedes oli üsna võimatu umbsisikuliselt objektiivseks jääda, kuna esiteks on paljud teoses esile kerkinud küsimused ka mind ennast vaevanud ja teiseks kubiseb romaan autori enese heitlustest ja kahtlustest. Lionel Shriver ei ole muide üldse mees, selle tõestuseks on kas või 2005. aastal saadud Orange Prize, mida ainult naistele jagatakse. Kui veel põgusalt peatuda autori ja ta loodud jutustaja-peategelase ühistel lõikekohtadel, siis on Shrivergi jaganud end Euroopa ja Ameerika vahel, olles küll pärit Lõuna-Carolinas, kuid resideerudes juba mõnda aega Londonis. Kuid mis muidugi olulisem: Lionel Shriver ja minategelane Eva ei leia, et kõik naised on loodud laste vorpimiseks. Mu huvi käesoleva teose vastu tärkaski siis, kui väikeses ajalehenupukeses mainiti seda värsket Moodsa Aja sarja järjekordset üllitist ning rõhuti emaduseküsimusele, mida autor 500 lehekülje ulatuses lahanud on. Kuna minugi jaoks pole lastesaamistung midagi iseenesestmõistetavat, asusin aktiivselt peale passima, mi