Michel Faber "Naha all"

Michel Faber (13.04.1960) sündis Hollandis, kuid emigreerus 7-aastaselt oma perega Austraaliasse, kust ta omakorda 1993. aastal koos abikaasaga Šotimaale kolis. Kõrghariduse sai ta Melbourne'i ülikoolist, kus õppis hollandi keelt, filosoofiat, kõnekunsti ning inglise keelt ja kirjandust. Peale kooli lõpetamist 1980ndal töötas ta koristajana ja tegi muid juhutöid. Siis, millegipärast, otsustas ta põetajaks õppida ja töötas sel ametil Šotimaale lahkumiseni.

Kuna ta viimased 16 aastat Šotimaal elanud on, kirjutab vaid inglise keeles ja on võitnud mitu šoti kirjandusauhinda, siis peetakse teda Šotimaal šoti kirjanikuks. Austraallased muidugi ütlevad, et ta on nende kirjanik, kuna enamuse oma elukogemusest ja haridusest on saanud ta just sealt ning nii mõnegi tema lühijutu tegevust toimub seal maakera teispoolsusel. Ja siis on veel hollandlased, kes tema kohta hollandi kirjanik ütlevad, kuna duh!... ta on ju sündinud Hollandis ja omab selle riigi kodakondsust. Bookeri auhinnale kandideerimiseks taheti teda veel inglaseks teha, aga poliitilistel põhjustel keeldus ta sellest kodakondsusest. Ise ei pea ta ennast ühegi riigi kodanikuks ega leia, et tema teosed otseselt ühegi rahvuse või kultuuriga seotud oleks. Laias plaanis on ta lihtsalt eurooplane.

Väidetavalt on ta kirjutamisega tõsisemalt tegelenud juba 14. eluaastast alates, kuid alates 1990ndatelt aastatel hakkas ta oma lühijutte erinevatele võitlustele saatma ja sai sealt ka siis tähelepanu osaliseks. Tema esimene romaan "Naha all" ilmus 2000. aastal ja seda saatis kriitikute kiiduavalduste koor.

"Naha all" peategelaseks on Isserley, kes elab Šotimaal ühes tühermaal asuvas farmis ning kelle tööülesandeks on sõita autoga mööda maanteed ringi ning võtta peale tugevaid meessoost hääletajaid. Paljud autosse istunud mehed enam päevavalgust ei näe, sest Isserley uimastab nad ning viib farmi oma kolleegide kätte, kes siis neid mehi nuumama hakkavad. Nimelt on lugu selline, et Isserley ei kuulu tegelikult üldse inimrassi - ta on pärit neljal jalal liikuvatest, kuskil maapinna sügavustes elavatest koerasarnastest isenditest, kes tarbivad inimliha delikatessina. Inimliha hankimiseks saatsid nad maale Isserley, kellele tehti kõvasti kirurgilisi operatsioone, et ta näeks vähegi inimese moodi välja. Muuhulgas paigutati ta rindkerele kohutavlat suured ümarad lihatükid, mille üle ta väga piinlikkust tunneb, kuid siiski peale võetud hääletajatele eksponeerib, sest isegi tulnukad teavad, et selliste rindade olemasolu kõrvalistemel, vähendab maal elavate meeste intelligentsust kõvasti.

Suur osa teosest keskendub Isserley füüsilistele ja vaimsetele kannatustele. Kõik need moonutused, mis tehti tema kehale operatsiooni käigus tekitavad pidevalt tugevat füüsilist valu ning lisaks eraldavad ta tema päritolurassi kuuluvatest farmi elanikest. Valusamaks teeb asja fakt, et kunagi oli ta eriti kaunis oma rassi esindaja ja elas küllaltki luksuslikku elu. Nii vaevlebki ta pidevalt kuuluvustunde puudumise käes (tuleb välja, et inimesed pole ainukesed, kelle kohta Maslow püramiid kehtib) ja eraldab end teistest veelgi.

Ootamatult saabub farmi tema ääretult rikka tööandja kaunikarvaline, kuid mässumeelne poeg Amlis Vess, kes üritab nuuminimesi vabadusse lasta ja Isserley'le selgitada, et inimesed, keda nad toiduks tarbivad, on mõtlevad isendid, kellel võib siiski olla õigus elule!? Vastutahtmist ja lootusetult armub Isserley Amlisesse, kes lahkudes ta südame purustab. See purustab naise viimasedki lootused paremale elule ja muudab ta veelgi ennasthävitavamaks. Lugu lõpeb traagiliselt, kui Isserley võtab hooletult peale kurjategija, kes naist vägistada üritab.

Mulle paistis "Naha all" veidike toore/rohelise võitu olevat, ja ma julgen arvata, et midagi on siin pistmist ka tõlketööga. Mingitel kummalistel põhjustel jäi mulle silma ja meelde üks lõik, kus peategelane toppis asju koerakotikesse!? Võibolla on asi minu enda nüriduses, aga mul läks mõni hetk arusaamiseks, mis kuradi asi on koerakotike. Pole eesti keeles sellist vastet veel kohanud doggy bag'ile (A bag (or other container) used to take home uneaten food from a restaurant meal;). Päris otsene tõlge. Minu jaoks oleks asi veits vähem hämmingut tekitanud, kui oleks lihtsalt öeldud, et topiti asjad paberkotikesse, toidujäänuste kotikesse või midagi sellist. Aga noh, mis ma ikka pilli lõhki ajan siin. Lihtsalt riivas silma.

Teiseks, jäi mulle mulje nagu peategelase tsivilisatsioon elab kuskil maapõues, aga erinevad internetist leitud allikad väidavad, et nad on hoopis tulnukad kuskilt teiselt planeedilt, mille ökosüsteem on väga nigelas korras jne. Päris segane lugu.

Igatahes, eriti hästi ma sellest raamatust ei arva. Tundub, et on tahetud katta paljusid autorile olulisi teemasid, aga on jäädud kuidagi pinnapealseks. See Isserley identiteedi teema paistab mingil määral kajastavat autori enda segast kodakondsust, mis on omamoodi täiesti arusaadav. Samas on üpris omapäraselt tehtud lugejast kodu/farmi/nuumloom, ehk siis üritatud lugeja tähelepanu pöörata sellele, et loomi koheldakse tihti väga ebaõiglaselt. Halastuse, humaansuse, seksuaalsuse, snobismi, suurettevõtete käitumise, erinevate ühiskonnakihtide omavahelise suhtlemise teemad jne. Kõigist natukene. Otseselt mitte mingit tugevat seisukohta võtmata. Kokkuvõttes tundus, et tegemist oli liiga pika lühijutuga.