Kohustuslikult Vabatahtlik Kirjandus

Millegipärast tahavad inimesed sageli teada saada, "kust see sõna tuleb" või "miks nii öeldakse". Mõni asi lihtsalt ei meigi ilma seletuseta senssi, kui nii võib öelda. Katsu sa loomulikust intelligentsist seletada, miks meil on sõnad soolatüügas , herkulo ja naljatilk. Vastust teavad aga etümoloogiasõnaraamatud. 2012. aastal juubeldas kogu eesti rahvas, kui pärast pikka ootamist (ja suurt tööd) nägi ilmavalgust Iris Metsmägi, Meeli Sedriku ja Sven-Erik Soosaare koostatud ja toimetatud "Eesti etümoloogiasõnaraamat" . Selle sõnaraamatu loomisega paralleelselt nokitses oma etümoloogiate kallal aga Udo Uibo. Kui ma õigesti aru olen saanud, siis konkureerivat sõnaraamat-suurteost pole ilmunud, kuid vähemalt on meil nüüd lugemiseks Tänapäeva kirjastuse tellimustööna üllitatud "Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid". Iga kiiresti haugatav lühikesepoolne peatükk esitab ühe sõna või mõne omavahel seotud sõna päritolu loo. Kui paar üksikut erandit väl

Järgnev kirjatükk ilmus pealkirjaga "Vadja keele ausammas" Fenno-Ugria väljaandes " Soome-ugri sõlmed 2013 ". 2014. aasta algul ilmus eesti keele lähima sugulaskeele, vadja keele üheköiteline sõnaraamat, mis on teine ja parandatud trükk aastatel 1990–2011 ilmunud seitsmeköitelisest vadja keele sõnaraamatust. Selleks ajaks, kui ülimahukas sõnaraamat valmis sai, oli manalateele läinud suurem osa vadjalastest ning mitmed sõnaraamatutöös osalejad. Nii sai valminud teosest monument mitte ainult hääbunud vadja keelele, vaid ka sõnaraamatu koostajatele ja toimetajatele, keda enam meie seas pole. Vadja keele sõnaraamatu sünnilugu on tihedasti läbi põimunud selle idee autori ja esimese peatoimetaja akadeemik Paul Ariste vadjaharrastusega. Tema huvi vadja keele vastu sai alguse 1923. aastal, kui Estonia kontserdisaalis esinesid eesti ja Eesti-Ingeri rahvalaulikud ja pillimehed. Kooliõpilastele antud kontserdil tutvus gümnaasiumiõpilane Ariste vadjalanna Darja Lehti