Kalev Kesküla "Elu sumedusest" - teist korda

"Vanad raamatud nagu vanad riidedki on inimesed mõõt. Võtad kätte viisteist aastat tagasi loetud raamatu või ajad selga vana palitu ja vaatad, kas oled neist välja kasvanud või on need sulle suureks jäänud. Kas nad kõnelevad veel sinuga, kas sa oled neis sina ise. Neile, kelle elu läheb mühinal edasi, on mõlemad võõraks jäänud."

...ehk mõõtsin end Kesküla miniatuurikogumikuga "Elu sumedusest". Ükskord ma juba lugesin seda, kuid see oli üle viie aasta tagasi. Pole just teab mis pikk aeg, aga natuke ikka. Nüüd juhtus nii, et tahtsin lähedasele tundeparanduslikel eesmärkidel kirjandust soovitada ja pidasin vajalikuks soovitatu kindluse mõttes üle lugeda, et selle kohasuses veenduda. Lugedes hakkasingi oma soovituses kahtlema. Mäletasin, et esimesel lugemiskorral valdas mind üsna rõõmus meeleolu, seekord jäid millegipärast peale nukramad noodid. Sume oli ikka, aga traumat oli rohkem kui rõõmu. "Rõõm ja trauma", muide, oligi seekord vist kõige rohkem kõnetavam kõigist paladest (... "Mõnede asjade jaoks on juba hilja, aga mõned on veel võimalikud." ...), kuigi mõtteainet pakkus muugi. (Lõpuks ma siiski ei taandanud oma soovitust, kuid andsin kaasa hoiatuse.)

Kui palju on tegelikult neid raamatuid, mida võiks mingi aja tagant üle lugeda. Ikka õpid ju vahepeal midagi ja koged asju, mis enne olid tundmata. Nii võiks iga järgmine lugemine olla elamusrikkam kui eelmine. Sel konkreetsel raamatul on aga lühiduse eelis, mistõttu selle teist, kolmandat või neljandat korda lugemine ei nõua ei aega ega enda kokkuvõtmist. "Vendade Karamazovitega" juba nii lihtsalt ei läheks, et suts enne magamaminekut ja natuke hommikukohvi kõrvale ja ongi valmis. Millegipärast on nii raske üle saada sellest kvantiteediihalusest, et käsi ei tõuse kuigi tihti sama raamatut üle ühe korra lugema.
"Kooselu pole muud kui väike rida kergelt loetavaid kolumne, mõned intervjuud, pühapäeviti följetonid ja ristsõnad. Ükski tõeline naine ei kannata välja, kui joone all hakkab ilmuma "Omadusteta mees"." 
Kui keegi tahaks oma eksemplari mulle müüa, ostaksin suurima heameelega.

Postita kommentaar

1 Kommentaarid

  1. Jaa, ma just hiljaaegu mõtlesin, et peaks veel kord üle lugema.

    VastaKustuta