Udo Uibo "Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid"

Millegipärast tahavad inimesed sageli teada saada, "kust see sõna tuleb" või "miks nii öeldakse". Mõni asi lihtsalt ei meigi ilma seletuseta senssi, kui nii võib öelda. Katsu sa loomulikust intelligentsist seletada, miks meil on sõnad soolatüügas, herkulo ja naljatilk. Vastust teavad aga etümoloogiasõnaraamatud. 2012. aastal juubeldas kogu eesti rahvas, kui pärast pikka ootamist (ja suurt tööd) nägi ilmavalgust Iris Metsmägi, Meeli Sedriku ja Sven-Erik Soosaare koostatud ja toimetatud "Eesti etümoloogiasõnaraamat". Selle sõnaraamatu loomisega paralleelselt nokitses oma etümoloogiate kallal aga Udo Uibo. Kui ma õigesti aru olen saanud, siis konkureerivat sõnaraamat-suurteost pole ilmunud, kuid vähemalt on meil nüüd lugemiseks Tänapäeva kirjastuse tellimustööna üllitatud "Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid".

Iga kiiresti haugatav lühikesepoolne peatükk esitab ühe sõna või mõne omavahel seotud sõna päritolu loo. Kui paar üksikut erandit välja arvata, olid palad lõbusad ja sageli põneva puändiga. Kuna etümoloogiad ongi huvitavad nende ootamatute süžeepöörete pärast, pole nagu mõtet neid siin ümber jutustada. Kuid ajuti tabav homeeriline naer pole mitte kõik, mida raamat pakub. Pärast lugemist on paljud sõnad arusaadavamad ja nende võrra on ka maailm kuidagi loogilisemaks muutunud. On kohe nagu kergem tunne, kui tean naljatilga ja male tagamaid.

Tahaks öelda, et Udo Uibo näikse olevat üks tšillimaid keeleteadlasi, kes oma teadmisi laiema publikuga jagab. U. U. ütleb okei "nii et silmgi ei pilgu" (lk 122), nimetab üllitatavate teoste näitena "alastikalendreid" (lk 210), alustab peatükki "Süüfilis" (lk 185) tsitaadiga "Romeost ja Juliast" ("Ei ole loost küll kuuldud kurvemast / kui lugu Romeost ja Juliast") ja otsib sõna oss asjus etümoloogilisi vihjeid internetifoorumitest (lk 68).

Mis mulle aga silma jäi, oli mõne keskse mõiste tähenduse avamine täiesti suvalises peatükis. Rahvaetümoloogia mõiste seletatakse lahti leheküljel 177, alam- ja ülemsaksa keeltest räägitakse alles raamatu teises pooles. Tekkis küsimus, et kui võeti vaevaks neid mõisteid seletada, kas polnuks mõttekam seda raamatu alguses teha. Kui ma poleks ülikoolis neist asjust midagi õppinud, oleks mul küll keset raamatut tekkinud tunne "Miks sa seda mulle alles nüüd selgitad?!.

Mulle meeldis, et autor pakkus mitme sõna puhul alternatiive "Eesti etümoloogiasõnaraamatu" seletustele. Ikka hea ühe asja kohta mitut arvamust kuulda! Lisaks tekkis värske huvi "EE" sirvimise vastu.