Saturday, July 01, 2017

Margaret Atwood "Maitsev naine"

Lugesin hiljuti Atwoodi "Teenijanna lugu", sest viimasel ajal kuidagi tihti mainitakse seda millegagi seoses ja ma tahtsin teada, mis värk siis on. Kahjuks pole olnud tahtmist ega energiat sellest kirjutada. Küll aga innustas "Teenijanna loo" lõpetamine järgmisel korral raamatukogu külastades kaasa haarama autori 1969. aastal ilmunud teost "Maitsev naine". Natuke pentsik, et see kuulub Eesti Raamatu roosasse sarja "Armastavad naised". Tundub, nagu tegu võiks olla mingisuguse lihtsakoelise lemberomaaniga - mida see aga pole. Tõesti, on naisi ja on armastust, aga ma pole päris kindel, kas ükski neist naistegelastest armastav on.

Teose peategelane Marian on 20ndates eluaastates linnanaine, kes peatselt abielluma peaks. Mida lähemale pulmad jõuavad, seda vähemaid asju ta süüa suudab ja seda rohkem tal üleüldiselt katus ära sõidab. Ongi nagu kogu lugu. Huvitavaks tegid selle loo minu jaoks kaks asja. Esiteks olid praktiliselt kõik tegelased üsna ebasümpaatsed, kuid sellele vaatamata oli neile põnev kaasa elada. Lugejana polnud tunnet, nagu peaks mõnele heale tegelasele pöialt hoidma või ootama, et keegi teenitud karistuse saaks (vaevalt seda üldse tegema peaks, aga ma ikka teen). Sain justkui jääda avatuks kõigile võimalikele lõpplahendustele. Erilise ebasümpaatsusega paistis just teose alguses silma muide peategelane Marian ise, kuna tal paistis kõigi naiste kohta midagi mürgist mõelda või öelda olevat. Teine huvitavus raamatu juures oli ajastu, milles tegevus toimus. Jäigad soorollid olid veel paigas, aga muutused olid hakanud juba toimuma. Nii näemegi nii selliseid tegelasi, kes peavad oluliseks abielluda, koju jääda ja mehe sõna kuulata, kui ka neid, kes nimme vallaslapse tahavad saada. Meenus seriaal "Mad Men" oma moe, kommete, jookide ja muu igapäevasega, kuigi "Maitsva naise" tegevus toimus Kanadas ja tegelased polnud pooltki nii edukad ja ambitsioonikad.

Mõtlesin hiljuti, et pole ikka minu asi iriseda mõne teose tõlketöö üle, sest mida ma ka sellest tean jne. Aga selle raamatu puhul läksin ühel korral lausa nii kaugele, et otsisin ingliskeelse originaali välja, et kindlaks teha, miks midagi nii tõlgiti, nagu seda tehti. Näiteks eestikeelses väljaandes mainiti internetti ja punkareid. See raamat ilmus 1969. aastal! Ma ei pruugi ajaloost palju teada, aga nii palju ma ikka tean, et sel ajal vaevalt internetist ja punkaritest igapäevaselt räägiti. Õieti polnud neid mõisteidki siis veel olemas. Aga mis seal ikka pikka viha pidada. Asusin hoopis järgmist Atwoodi raamatut lugemiseks välja valima!

0 kommentaari:

Post a Comment