Postitused

Kuvatud on kuupäeva aprill, 2007 postitused

Vladimir Sorokin "Sinine pekk"

Kujutis
Vladimir Sorokini näol on tegemist ühe äärmiselt skandaalse vene kirjanikuga, kelle viljeletav postmodernism on väga paljusid tema kaasmaalasi kõvasti ärritanud juba paar aastakümmet. Vähe sellest, et ta kirjatükid nii mõnegi korralikust perekonnast pärit lugeja minestama võivad panna, on ta silma jäänud ka oma šokeerivate meeleavaldustega. Näiteks lõik Aren Rogali artiklist "Vladimir Sorokin. A Post-Modern Russian Writer " He has printed photos of himself having anal sex with various farm animals as illustrations to poems glorifying the Russian homeland. This is indicative of
Perestroika's fascination with parallel culture, the juxtaposing of various
images representative of disparate ideologies. However, while a late and/or Soviet audience could appreciate Roshall's painting, modeled after an icon, with a saint holding a sign saying "we must mine extra coal" as social criticism
decrying (or possibly just laughing at!) the state's absurd appropriation of
re…

Manil Suri "Višnu surm"

Kujutis
Manil Suri on Mumbais sündinud ja momendil Ameerika Ühendriikides elav 47 aastane matemaatik. Oma professoriameti kõrvalt Marylandi ülikoolis on ta kirjutanud romaani "Višnu surm", mis on pälvinud suurt rahvusvahelist tunnustust. Olgugi, et tegemist matemaatikukarjäärile väga pühendunud härrasmehega, plaanib ta siiski kunagi valmis saada veel kahe romaaniga ("The Birth of Brahma" ja "The Life of Shiva"), mis juba ilmunud teosega koos moodustaksid triloogia.
"Višnu surm" kirjeldab õhkkonda ühes tänapäeva Mumbai korterelamus, mille trepimademel heidab hinge meesterahvas nimega Višnu.
"Višnu surma" leidsin kunagi ammu Apollo raamatupoe ühest korvist, kus vedelevad segamini aetud kuhjas sellised viletsamad ja allahinnatud eksemplarid. Seal sorides hakkas ta õhemate ja eriti kehva disainiga raamatute vahelt oma hea kondiga silma ja nii ma teda näppima sattusingi. Raamatu tagaküljel olevat kirjeldust lugedes jäi küll mulje, et tegemist on min…

Andres Maimik, Taavi Eelmaa, Rain Tolk, Juhan Ulfsak ja Veiko Õunpuu "Vana viha"

Kujutis
Nende kaunite roosade sametkaante ja kuldsete tähtede vahele on kogutud viimastel aastatel ajakirjanduses ilmunud artiklid, esseed ja reportaažid Maimikult, Eelmaalt, Tolgilt, Ulfsakilt ja Õunpuult. Mõned üksikud tekstid ilmuvad esmakordselt. Lisaks on millegipärast lastud sõna sekka öelda ka Valner Valmel, kes on kirjutanud eessõna ja niivõrd-kuivõrd juhtinud vestlusringi, millega raamatule punkt pannakse.

Ühest küljest on muidugi rõõm suur, sest vähemalt osa esseid on minu arvates küll ajatumad kui tavaline ajakirjandus ning väärt raamatuks koondamist. Teisalt tundub nende teravus hajutatuna suurem olevat, kuna ühe hooga kogumikku läbi lugedes muutusid natuke häirivaks mõned artiklist artiklisse korduvad mõttekäigud ja fraasid. Aga see on tegelikult üsna ükskõik, kuna sisuliselt on tegu üliarmsa kokkuvõttega viimase aastakümne teravamatest probleemidest Eestis, sekka juttu ka teatrist ja filmist üldisemalt. Nagu arvata võib, hiilgab autoritest heledaimalt suurima arvu kirjutistega e…

Dezső Kosztolányi

Kujutis
Luuletaja, prosaist, esseist, ajakirjanik ja tõlkija Dezső Kosztolányi sündis 29. märtsil 1885. aastal Lõuna-Ungaris Szabadkas (praegu kannab linn nime Subotica ning kuulub Serbia valdusesse). Kosztolányi kasvas üles haritlaste perekonnas. Ta ema Eulália Brenner (1866-1948) oli pärit kuulsast apteekriperekonnast, isa Árpád Kosztolányi (1859-1926) oli aga nooruses kirjutanud nii teadustöid kui ilukirjanduslikke tekste, kuid ametilt oli ta gümnaasiumi matemaatika-füüsika õpetaja ning hiljem ka koolidirektor. Kosztolányile avaldas suurt mõju ta isapoolne vanaisa Ágoston Kosztolányi, kes jutustas talle oma läbielamistest 1848.-1849. aastate vabadusvõitluses. Ágoston Kosztolányi saatis Lajos Kossuthit poliitpõgenikuna Türgis ja Ameerikas, kuid naases Ungarisse 1858. aastal. Kosztolányi sõnul ajendas just vanaisa surm teda luuletuste kirjutamist alustama.

Algkoolis ning gümnaasiumis käis Kosztolányi Szabadkas. Sellesse ajajärku jääb ta esimene publitseeritud luuletus – 1901. aastal avaldati …

Marlen Haushofer "Üksinda maailmas"

Marlen Haushofer (1920-1970) on austria päritolu kirjanik, kelle romaani "Üksinda maailmas" (originaalis "Die Wand") ta suurimaks loominguliseks saavutuseks peetakse. Asusin seda lugema väga vastakate tunnetega, kuna ma pole juba poolteist kuud suutnud ühtki raamatut lõpetada ja kartsin, et mu katsed seda teha luhtuvad seekordki. Lisaks oli juba esimestest lehekülgedest aru saada, et keeletoimetaja on sel väljaandel düsgraafia soodumusega, aga mind kohutavalt häirib, kui raamatu õigekiri järjekindlalt vigane on. Samas andsid lootust asjaolud, et kujundaja oli Marko Mäetamm ja teost oli mulle soovitanud usaldusväärse maitsega kodanik.

Lugu ise selline, et umbes 40-aastane lesknaine, kelle nime kogu loo jutustamise jooksul ei mainita, läheb veetma paari päeva oma täditütre Luise ja viimase mehe Hugo jahionni kusagil mägedes. Esimesel õhtul lähevad Luise ja Hugo külakõrtsi, jutustaja jääb aga koeraga koju. Järgmiseks hommikuks pole keegi koju tagasi tulnud ja neid otsi…

Leo Kropywiansky intervjuu Peleviniga

Kujutis
Viktor Pelevin on kindlasti üks huvitavamaid kirjanikke tänapäeva Venemaal ning kindlasti teeb teda põnevamaks fakt, et ta ei anna eriti palju intervjuusid. Aga kui annab, siis juba täiega. Sattusin siin peale ühele inglise keelsele intervjuule, mis ta 2002 aastal on andnud ajakirjale BOMB. Seal räägib ta nii oma loomingust, Venemaal toimuvast/toimunust ning inimmõistusest ja selle olemusest. Kuna tegemist on väga põneva lugemisega, siis otsustasin siin seda Teiegagi jagada - ehk leiate ka midagi oma vaimule.
LINK