Arthur C. Clarke
Arthur C. Clarke "2010: teine odüsseia"
Teine osa Clarke'i kosmosetriloogiast. On möödunud 9. aastat ajast, mil Kuult avastati must monoliit, mis saatis oma "Suuremale vennale" - Jupiteri läheduses hõljuvale monoliidile raadiosignaali näol teate. Natuke vähem aega on möödunud enamuse Discovery meeskonnaliikmed hukkumisest pardaarvuti HAL9000 "skisofreenia" tõttu ja David Bowmani uuestisünnist Tähelapsena.
Heywood Floyd oli üks esimesi inimesi, kes lubati kuult leitud monoliidi lähedusse ja nüüd aastal 2010 on tal võimalus kosmoselaevaga Leonov minna uurima Jupiteri läheduses olevat Suurt Venda ning selgitada välja Bowmani kadumise saladus.
Väikestest vahesündmustest hoolimata laabub ekspeditsioon edukalt kuni hetkeni, mil see, kes oli kunagi David Bowman, hakkab mööda ilma ringi liikuma ning käsib Leonovi pardal oleval meeskonnal lahkuda koduplaneedi suunas 15 päeva jooksul. Seda, mis edasi saab ma parem ära ei räägi, muidu ei ole mõtet hiljem teost lugeda. Ütlen vaid, et lõpp-lahendus oli minusuguse scifi võhikule päris põnev.
Esimese osaga võrreldes on tegemist sündmusterohkema ja vähem kirjeldava teosega. Autor on avanud lugejatele tegeleaskujude sisemaailma, omavahelisi suhteid ja konflikte, mida eelmises osas puudutati vaid pealiskaudselt, kui üldse. Teise odüsseia kõrval mõjub "2001: Kosmoseodüsseia" kui lihtsalt väga väga väga pikk sissejuhatus. Lugemine läheb väga kiirelt ja mõnusalt. Sain just kolmanda osa ka laenatud, ei tea, kas see on veel põnevam, kui teine osa.
Heywood Floyd oli üks esimesi inimesi, kes lubati kuult leitud monoliidi lähedusse ja nüüd aastal 2010 on tal võimalus kosmoselaevaga Leonov minna uurima Jupiteri läheduses olevat Suurt Venda ning selgitada välja Bowmani kadumise saladus.
Väikestest vahesündmustest hoolimata laabub ekspeditsioon edukalt kuni hetkeni, mil see, kes oli kunagi David Bowman, hakkab mööda ilma ringi liikuma ning käsib Leonovi pardal oleval meeskonnal lahkuda koduplaneedi suunas 15 päeva jooksul. Seda, mis edasi saab ma parem ära ei räägi, muidu ei ole mõtet hiljem teost lugeda. Ütlen vaid, et lõpp-lahendus oli minusuguse scifi võhikule päris põnev.
Esimese osaga võrreldes on tegemist sündmusterohkema ja vähem kirjeldava teosega. Autor on avanud lugejatele tegeleaskujude sisemaailma, omavahelisi suhteid ja konflikte, mida eelmises osas puudutati vaid pealiskaudselt, kui üldse. Teise odüsseia kõrval mõjub "2001: Kosmoseodüsseia" kui lihtsalt väga väga väga pikk sissejuhatus. Lugemine läheb väga kiirelt ja mõnusalt. Sain just kolmanda osa ka laenatud, ei tea, kas see on veel põnevam, kui teine osa.
Postita kommentaar
0 Kommentaarid