Postitused

Kuvatud on kuupäeva august, 2007 postitused

Douglas Coupland "JPod"

Kujutis
Douglas Coupland on kanada kirjanik, kes on peamiselt tuntud oma teose "Generation X: Tales for an Accelerated Culture" (eesti keelde tõlgitud "X-generatsioon") järgi, mis populariseeris sellised mõisted nagu McJob ja x-generatsioon. Samuti on Coupland hakkama saanud paari it-inimeste kontori- ja muidu elust (ha-ha!) pajatava teosega.

Ausalt öeldes, kui raamatupoes teoseid sirvides satun kuskil tutvustavas tekstis kokku sõnadega internet, it, tehnoloogiaajastu või midagi muud taolist, siis üldiselt suhtun sellesse suurte eelarvamustega ja jätan reeglina teose ostmata. Samas "JPod'i" kaas oli nii lõbus ja kutsuv ning kõik need arvustuste väljavõtted, mida nüüd tänapäeval raamatutele trükitakse, väitsid, et tegemist on äärmiselt humoorika, sarkastilise ja Coupland'i parima teosega, nii et mul ei jäänud muud üle, kui rahakotti natukene tühjendada.

Pealegi ei ole tegemist lihtsalt ilukirjandusega vaid ka kirjandusgraafika, graafilise disaini või mingi …

Jevgeni Zamjatin "Meie"

Kujutis
Jevgeni Zamjatini (1.02.1884 – 10.03.1937) ainuke romaan, mis on ühtlasi maailma üks kuulsamaid antiutoopiaid ning eeskuju paljudele järgmistele antiutoopiatest pajatavatele teostele.

D-503 on Ühtse Riigi insener, kes töötab Integraalil (kosmosesõiduk, mille valmimist ootavad kannatamatult kõik riigi mees- ja naisnumerused) ning kelle maailma (nagu kõigi teiste korralike kodanike oma) on seni valitsenud kaine loogika, matemaatika ning pime usk Ühtse Riigi õilsatesse eesmärkidesse.

"Meie" koosneb antud numeruse (numerus - riigi nais- või meeskodanik tulenevalt sellest, et kõigil on nime asemel mingi täht ja number) märkmetest, mida ta plaanib Integraaliga kosmosesse saata, et siis mõne vähem arenenud tsivilisatsiooni liikmed saaksid neist õppust võtta. Totalitaarset ja ühiskondliku õnne poole pürgivat (õnn on siis, kui inimestel pole hinge ega fantaasiaid) Ühtset Riiki ülistavatest tekstidest saab aga isiklik päevik, milles ta kirjeldab kohtumist müstilise naisnumeruse I-330-ga…

Vladimir Sorokin "Ice"

Kujutis
Tänapäeva Moskvas käib jäähaamritega jaht blondidele ja sinisilmsetele inimestele. Mõned surevad, mõned äratatakse ellu. Need, kes peale hirmutavat kogemust ellu jäävad, kogevad lähiajal emotsionaalselt ärritavaid sündmusi - liibuvad paljad kehad, kümneteks minutiteks kuni tundideks paigale tardumine, ennetundmatu südamevalu, mille kutsuvad esile pea unustatud mälestused, ning päevade kaupa nutta lahistamine. Mis peamine - esmakordselt tunnevad, et nende süda on eraldi organ, nad tunnevad, et on elus ja kõik ülejäänud inimesed ümberringi justkui seisaksid järjekorras ja ootaksid, millal saabub nende aeg manala teed minna.

Ilmneb, et need, kes jäähaamritega teisi rindu taovad on ka blondid ja sinisilmsed ning nende eesmärgiks on äratada üles kõigi oma 23 000 õe-venna südamed, et siis nendega käed ühendada ja saada osaks Igavesest Valgusest, millest nad legendi järgi tegelikult pärit on.

Eelnevalt olen juba Sorokinist natuke lähemalt kirjutanud, mistõttu kirjanik ise enam lähemat tutvusta…

Jeff Noon "Vurt"

Kujutis
Jeff Noon on Inglismaalt pärit kirjanik, kelle looming on seotud nii Lewis Carroll'i kui ka Jorge Luis Borgese teostega. Näiteks on ta kirjutanud spekulatiivse kolmanda osa "Automated Alice" Lewis Carroll'i Alice'i seiklustest pajatavatele teostele. Samas on "Automated Alice" osa Vurt seeriast, mille esimeseks (autori poolt esimesena kirjutatud) teoseks ongi "Vurt".

Vurt on ühine alternatiivne reaalsus, kuhu pääseb sulge imedes. Sulgi on mitmeid värve ja vastavalt värvile jõuad sa soovitud fantaasiamaailma. Näiteks sinised suled avavad sulle väravad mõnusatesse ja hubastesse kohtadesse, kus tunned end millegi osana ja armastatuna, roosad suled pakuvad erootilisi naudinguid ja mustad suled viivad sind tumedatesse sügavustesse, kust on raske tagasi saada. Nagu ikka narkootiliste ainete puhul on mõned suled legaalsed ja mõned mitte. Paljud on lubatud tavakodanikele, mitmed - kõige ihaldusväärsemad, vaid valitutele.

Kui sured Vurdis, siis sured ka …

Arthur C. Clarke "2061: Kolmas odüsseia"

Kujutis
Kui esimesedkaks juba läbi lugesin, siis ei saanud jätta lugemata ka kolmandat osa Clarke'i triloogiast. Nüüdseks on Heywood Floyd juba üle saja aasta vana (tänu sellele, et peale eelmist odüsseiat enamuse oma elust kuskil Maa kohal kosmoses hõljuvas kuurortis veetis) ning talle avaneb võimalus võtta osa ekspeditsioonist Halley komeedile. Sündmuste käigus saab komeedi külastamisest päästeoperatsioon suunaga endise Jupiteri poole. Hädast tuleb välja aidata rahvusvaheline meeskond, kes segastel asjaoludel oli sunnitud maanduma inimeste jaoks keelatud maal - Europal. Mängu tulevad salaorganisatsioonid, müstilised pinnavormid, võõrad tsivilisatsioonid ja tähelapseks saanud David Bowman.

Antud teoses on autor üritanud keskenduda rohkem inimsuhetele kui kosmoserännakutele, mistõttu tundub teos kuidagi katkendlik ja lahtiste otstega. On alustatud teemasid, mis justkui ootaksid arendamist, kuid jäävad autori poolt lõpetamata. Samas on läbi triloogia püsivaks jäänud rahustav taustatempo, m…