Haruki Murakami
Haruki Murakami "Norwegian Wood"
Seda raamatut oli suhteliselt mõttetu inglise keeles lugeda, kuna originaalis on see jaapanikeelne ja eesti keelde on see samamoodi otse tõlgitud nagu inglise keeldegi. Aga ingliskeelne paperback oli kaks korda odavam kui eestikeelne kõvade kaantega "Moodsa aja" sarjas välja antud variant.
Aga teosest endast. Järelsõna ütleb: "It is by no means "just" a love story." Et kõigel ja kõigil on ikka mingi sümboolne tähendus ka jne. Sümboolne või mitte, aga mind need 386 lehekülge eriti ei liigutanud :( Lugu muidu selline, et Toru kuuleb Beatles'i lugu "Norwegian Wood", mis tuletab talle meelde sündmused, mis leidsid aset kakskümmend aastat tagasi 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses, kui ta 19±2 aasta vanune üliõpilane oli. Kui Toru oli seitsmeteistaastane, tegi ta parim sõber Kizuki enesetapu. Kizuki tüdruksõbra Naoko ja Toru vahel hakkas arenema kummaline armastuslugu. Ainult et Naoko oli veidi ebastabiilne ja ta viidi Tokyost välja sanatooriumisse paranema. Siis ilmus Toru elu Midori - hoopis teistsugune tüdruk Naokoga võrreldes, aga sellegipoolest armus Toru temasse ka ära. Niisiis armastas ta kahte tüdrukut ja see on ju jube keeruline olukord küll. Raamat lõpeb siiski päris konkreetse lahendusega (mitte just rõõmsa, aga...).
Kogu sündmustiku taustaks on kirjeldused tollasest popmuusikast, ülikoolielust, tudengite mässust, Tokyost jne. Kõlab üsna keskpäraselt? Noh, asjale lisab vürtsi see, et pidevalt sureb/tapab end keegi ära. Minu meelest oli selliseid surmi nagu natuke liiga palju. Arvatavasti oli sel mingi sümboolne tähendus, millest ma aru ei saanud.
Oleks rumal eeldada, et kõik jaapanlased ühtemoodi kirjutavad, aga kuna see jaapanlaste kirjutatu, mida ma siiani lugenud olen, on jätnud kuidagi õrna ja peene mulje (isegi nt Banana Yoshimoto "Köök"), siis ootasin ma poolteadlikult sedasama ka "Norwegial Woodilt". Alles lõpupoole tajusin ma midagi sellist, aga kolmesajalt esimeselt leheküljelt ma midagi sellist ei leidnud.
Ma ei ole Murakamilt midagi muud lugenud. Võib-olla oleks pidanud tema teostest esimesena midagi muud kätte võtma, sest ma olen aru saanud, et tegemist oli suhteliselt erandliku teosega. Eks näis.
Niisiis olen veidi pettunud. Samas polnud tegemist mingi halva raamatuga. Kuid ma kahtlustan, et näiteks teleseriaali või filmina oleks sel rohkem mõju olnud mulle. Midagi sellist Kim Ki-Duki laadis või nii...
Postita kommentaar
1 Kommentaarid
Noh, asjale lisab vürtsi see, et pidevalt sureb/tapab end keegi ära. Minu meelest oli selliseid surmi nagu natuke liiga palju. Arvatavasti oli sel mingi sümboolne tähendus, millest ma aru ei saanud. - jaapani ühiskonnas on enesetapud väga levinud, ehk on asi selles.
VastaKustuta