Lugemisaasta 2025

Igasuguste pildiraamatute ja suvalise mudru keskel oli kõige raamatum raamat Urmas Vadi "Kuu teine pool". Siin pildil on mu taies joonistusringis käimise ajast - ajast, mis võinuks kuluda ilukirjanduse lugemisele, aga ei kulunud!

Ei olnud suurem asi lugemisaasta. Mahtu nagu oli, lausa ligi 100 raamatut, aga elamused jäid hõredaks. Ilmselt seepärast, et sellist tavalist täiskasvanute ilukirjandust lugesin ma ülivähe. Palju oli pildiraamatuid, mõni käsiraamatu moodi asjandus, muidugi kõvasti lasteraamatuid. Lõpetasin mõne raamatu, mida olin aastaid lugenud. Mõnda sellist lugesin edasi, aga lõpuni ikka ei jõudnud. Palju oli juhuslikku ja hulga raamatute puhul ei suuda ma praegu pealkirja järgi meenutadagi, millega tegu oli. 

Nüüd peaks justkui tulema kurbuse ja hädaldamise koht, aga ei! Ma ei ole üldse kurb. Mõni aasta on küll olnud selline, et peale lugemise ma midagi sisukat ei teinudki, aga tänavu oli mul palju muud huvitavat mõttes ja käsil, nii et kurta pole midagi, otse vastupidi. Aga mis ma siin ikka jokutan, asume asja kallale. Raamatuid on nii palju, et kommentaare lisan vaid neile, mille kohta ma midagi päriselt öelda tahan.

Proosa

• Aliis Aalmann "Kes aias" - Tööl näisid kõik seda lugevat! Üks eksemplar rändas kabinetist kabinetti ja Teamsis kehutati rahvast lugema.
• Natalie Mei, Kai Stahl "Neiud kui Lutsud. Natalie Mei kirjad Karin Lutsule 1923–1928" - Üsna vahva lugemine, üks sellistest, mis veenab, et mineviku inimesed olid üsna oleviku inimeste moodi. 
• Anu Raud "Hea karjane"- Ainus loetud raamat, millest ma tänavu siin blogis olen kirjutanud. Vat kus lops. Seepärast polegi nagu midagi lisada. Küll aga mainin ära, et kui lasteaias otsiti sobivat kinki pensioneeruvale õpetajale, soovitasin just seda teost ja olin endaga ülirahul, et mul nii geniaalne idee tuli.
• Svetlana Aleksijevitš "Tsingist poisid" - Värskelt eesti keeles ilmunud raamat Afganistani sõjast, selles osalenutest ja nende emadest. 2/3 raamatust on Aleksijevitši standardne dokumentaaljutustus, mis on kokku pandud intervjuudest asjaosalistega, 1/3 on kohtuprotsessist, mis Aleksjevitši üle peeti sellesama raamatuga seoses. Olles juba lugenud Aleksijevitši "Sõda ei ole naise nägu", "Tšernobõli palve" ja "Pruugitud aeg. Punainimese lõpp", polnud siin mingis mõttes midagi uut. Ikka see sama vana jälk vägivald ja mõttetult surma saadetud inimesed. Üllatavad vaid ebameeldivad detailid. Julmus ja kannatused teevad nii leidlikuks!
• Natasha Lunn "Conversations on Love" - Sada aastat mu to-read nimekirjas olnud esseekogumik igasugustelt erinevatelt üsna tuntud autoritelt. Kust see sinna sai? Kes seda enam mäletab. Ei olnud läila lugemine. Esseed üksi ja koos olemisest, muutustest, perekonnast, sõprusest, leinast, kõigest, kus armastus kohal on (või pole). Mingi hetk mõtlesin, et vat kui oleksin seda 18-aastaselt lugenud, aga ma arvan, et see oleks tollal mõjunud nagu vanainimeste elutarkus ehk mitte eriti veenvalt. Mõnda asja peab vist ikka enne ise kogema või nägema, et sellest lugemine midagi pakuks. 
• Katrin Ruus "Prügimaja Dionysos"
• Vaim Sarv "Radikaalne regilaul"
• Urmas Vadi "Kuu teine pool"
• Kahlil Gibran "Prohvet"
• Nadia Murad "Viimane tüdruk. Minu lugu vangipõlvest ja võitlusest Islamiriigi vastu"

Luule

Laur Lomper "Selle talve päevik"

Aime

• Faith Collins "Joyful Toddlers and Preschoolers: Create a Life that You and Your Child Both Love" - Oijummel, lugesin seda raamatut poolteist aastat. Alustasin, kui laps oli 2-aastane ja minu mõistus ta tundepursetest üle ei käinud. Mõni ime - mul polnud eriti kogemusi lastega suhtlemisel. Sellisele oli Faith Collinsi raamatu lugemine ülikasulik. Sain teada, et ennekõike peab olema päriselt kohal ja peab tegema nalja (mitte tingimata samal ajal). Ei kõla vist eriti revolutsiooniliselt, võib-olla kõlab lausa nii, et ma olin päris juhm, et ma selleks raamatut pidin lugema, aga minu jaoks oli loetu pöördelise tähtsusega ning mõjutab siiamaani seda, kuidas ma lapsevanemana käitun.
• Danny Gregory "How To Draw Without Talent" - Imelik, et ma pole kunagi tundnud, et kirjutamiseks luba on vaja, samas kui täiskasvanuna joonistamiseks otsin ikka ja jälle kuskilt kelleltki kinnitust, et võin seda teha, kuigi see mul hästi välja ei tule. Igatahes Danny Gregory lubab! Raamatus on harjutused ja ülesanded, mis andetut algajat joonistajat ree peale aitavad (osa neist tuttavad Betty Edwardsi raamatust "Drawing on the Right Side of the Brain"), aga mulle meeldis just ta julgustav toon.
• Danny Gregory "Art Before Breakfast"
• Felix Scheinberger "Urban Watercolor Sketching"
• Sam McCullen "Picturebook Makers" - Lahe pildiraamatute assortii. 12 autorit (ei saa vist öelda illustraatorit, sest nad on olnud ka loo ja teksti sünnitajad) kirjeldavad oma teoste näitel oma loomeprotsessi ja näitavad, mis piltide taga toimub. Sekka palju pilte poolikutest ja valmis illustratsioonidest. Mõtlesin, et autoritest vaid Eva Lindströmilt on Eestis midagi ilmunud, aga kui läksin fakte kontrollima, selgus, et olen täiega ajast maas, sest ilmunud on ka Beatrice Alemagnalt ja Bernardo P. Carvalholt. Kui vaid Isolilt midagi ilmuks!
• S.I. Hayakawa "Keel mõttes ja teos" - 20. sajandi keskel kirjutatud raamat semantikast, huvitav lugemine seoses tähenduste normimisega, mis siin vahepeal keeleringkondades kirgi küttis.
• Lucy Jones "Matrescence: On the Metamorphosis of Pregnancy, Childbirth, and Motherhood"

Lastekirjandus

• Andrus Kivirähk "Leiutajateküla Lotte" - Jah, see on lihtsalt üks raamat umbes 100 seas, aga ma olen seda viimase poole aasta jooksul pidanud ette lugema kümneid kordi, raskematel juhtudel 50 lk unejutuks ja keset ööd (!!!) 20 lk takkaotsa. Mul on sellest pehmelt öeldes kõrini, aga millisest raamatust ei saaks kõrini, kui seda nii palju ette on loetud? Tegelikult on raamat tipp-topp, pole väga viriseda midagi. Ainult trükivigu võiks vähem olla.
• Andrus Kivirähk "Lotte reis Lõunamaale" - Sama lugu, mis eelmisega.
• Janno Põldma"Lotte ja kuukivi saladus" - Sama lugu, mis eelmisega, aga neist kolmest meeldib see mulle vähim. Natuke tüütult napakas vist.
• Jaan Aru "Osav aju"
• Kätlin Vainola "Lootuse puu"
• Janosch "Oo, kui kaunis on Panama" - Saksa lastekirjandus 1970ndate lõpust. Seiklevad väike karu ja väike tiiger. Meeleolu meenutas kuidagi Max Velthuijsi konna ja ta sõpru. Selline südamlik, aga mingi kiiksuga. Sattusin alguses täitsa vaimustusesse ja mõtlesin, et olen endale uue lemmiku leidnud, aga kukkus nii välja, et pärast kõigi raamatukogust kätte saadud Janoschi teoste lugemist unustasin ta täiesti ära. Osaliselt oli kindlasti põhjus selles, et mu kodused ei paistnud tast üldse hoolivat.
• Janosch "Kiri tiigrile"
• Janosch ""Ma teen su terveks," ütles karu"
• Janosch "Lähme aaret otsima"
• Eva Muszynski "Kauboi Klaus ja põrsas Liisa"
• Eva Muszynski "Kauboi Klaus ja puuksutav poni"
• Becky Bloom "Kultuurne hunt"
• Troll "Detektiiv Pepu"
• Cecilia Davidsson "Muumitroll ja nähtamatu külaline"
• Astrid Lindgren "Oh seda Emilit!"
• Astrid Lindgren "Pipi otsib Spunki"
• Ado Piirikivi "Viisk, põis ja õlekõrs"
• Ulf Stark "Täitsapoiss" - Vahva lugu väikse poisi suhtest oma vanaisadega. Mulle Ulf Starki huumor meeldib, isegi kui see tähendab, et selles jutus siin on poiss vahepeal oma vanaisa ori (naljaga pooleks).
• Jana Maasik "Kummituste peatänav"
• Sandra Heidov "Minu robot"
• Kadri Lepp "Haruldane Raimond"
• Tiiu Kitsik "Aardejaht"
• Eno Raud "Kurjad mehikesed"
• Edgar Valter "Kassike ja kakuke"
• Roald Dahl "The Twits"
• Piret Jaaks "Suur saladus"
• Colas Gutman "Kirbu-Krants"
• Colas Gutman "Palju õnne, Kirbu-Krants!"
• Tiina Tammer "Siin on kodu"
• Gete Tammann "Härra Laiskvorst"
• Julia Donaldson "Päevakoera röövik"
• Dr. Seuss "Kaabuga kass"
• Sandra Heidov "Lapsed ja natuke vanemad"
• Elsa Beskow "Miku läheb mustikale"
• Shel Silverstein "Helde puu"
• Julia Donaldson "Lohe Zog"
• Beatrix Potter "Lugu Peeter Pikk-kõrvast"
• Dr. Seuss "Horton kuuleb kessesid!" - Üllatavalt masendav!
• Uno Leies "Muti metroo"
• Heiki Ernits "Roosi talv"
• Rasa Dmuchovskienė "Väike sipelgas Miksmiks"
• Julia Donaldson "Grühvli poeg" 
• Urmas Nemvalts "Siimu ja vanaisa autod" - 
• Anti Saar "Konn"

Pildiraamatud ja koomiksid

Pildiraamatute kommentaariks ütlen, et mul on tekkinud komme reisil olles võimalusel raamatukogu külastada. Suvel käisin teist korda Oslos Deichmani raamatukogus (soovitan kõigile, selle kõrval kahvatub minu meelest Helsingi Oodigi!). Ega sellises olukorras romaani läbi ei loe ega laenuta, aga mulle meeldib läbi vaadata sõnadeta pildiraamatud. Kui natuke teksti siiski on, kasutan telefoni Google Translate äpi kaameraga tõlkimise funktsiooni. Mul on mingisugune ülevaade selle žanri klassikast, mida ma veel oma silmaga näinud pole ja otsingi siis neid. Kui on eraldi riiul sedasorti raamatutele, seda parem, saab läbi vaadata ka kõik muu. Järgneva nimekirja lõpus ongi hunnik neid raamatuid, mille ma sedasi leidsin. Aga - nagu näha, pole nende kohta suurt midagi öelda, sest ükski ei jätnud kestvat mälestust.

• Shaun Tan "The Arrival" - Tumedates seepiatoonides koomiks, mis suudab ühegi sõnata anda edasi tunde, mis valdab immigranti, kes on saabunud paremat elu otsima kuhugi, kus ta mitte millestki midagi aru ei saa. Inimesed on nagu inimesed ikka, aga kõik muu on täiesti arusaamatu: keel, märgid, reeglid, tööd, toidud, koduloomad (vaadake kunstniku kodulehelt pilte, siis mõistate). Asjaolu, et raamatus pole ühtegi sõna, võimendab kuidagi eriti edukalt seda kummastust, võõristust ja peataolekut. Aga mida ma tegin selle raamatu lehekülgi pöörates? Lugesin, vaatasin või kogesin? Kas lugemiseks peab olema tekst või lugu? 

Tükike Shaun Tani raamatust "Arrival"

• David Wiesner "Tuesday" - Üsna sõnatu üpris sürreaalne raamat, mis jutustab päevast, mil üle linna lendasid vesirooside lehtedel konnad. Ülilahe!

Lehekülg David Wiesneri raamatust "Tuesday"

• JonArno Lawson, illustraator Sydney Smith "Sidewalk Flowers" - Sydney Smithil on nii südantsoojendavad illustratsioonid, seepärast lugesingi seda raamatut. Kuid jällegi, lugeda polnud midagi, see oli sõnadeta raamat täiskasvanust, kes ei märka mustvalges maailmas midagi ja lapsest, kes sealsamas värve näeb.
• Jerry Pinkney "The Lion and the Mouse" - Sõnadeta raamatute klassika Aisopose valmi "Lõvi ja hiir" ainetel.
• Jurga Vilė "Siberi haiku" - Leedulaste küüditamisest Siberisse, jutustatud lapse silme läbi. Kõige ebaõiglase ja julma kõrvale mahub siin loos siiski sutike nalja ja lootustki. 
• Riad Sattouf "Tuleviku araablane. Lapsepõlv Lähis-Idas, 1978–1984" - Raamatu alustamisest lõpetamiseni läks poolteist aastat, millegipärast ei saanud esimese hooga minema, aga kui siis ükskord hoog sees oli, ei saanud kuidagi pidama. "Tuleviku araablane" on autobiograafiline lugu lapsepõlvest Prantsusmaal ja Liibüas ning Süürias (ema on tal nimelt prantslane ning isa süürlane). Mingis mõttes nagu "Siberi haikuski" tuuakse siin tõsised, poliitilised ja masendavadki teemad lugeja ette lapse pilgu läbi ja tehakse vahepeal naljagi, aga siin on nalja hulga rohkem, see on teravmeelne ja pigem oli lugemiselamus meelt lahutav kui mõtlikuks tegev. Jäi vaid vaevama: miks ometi peategelase ema sellisele mehele läks? Müstika! 
• Indrek Koff "Ära oota midagi"
• Aino Havukainen "Teedu ja Peedu raju rongisõit"
• Aaron Becker "The Last Zookeeper"
• Marla Frazee "The Farmer and the Monkey (The Farmer Books)"
• Mo Willems "The Pigeon Has Feelings, Too!"
• Barbara Lehman "Rainstorm"
• Barbara Lehman "Red Again"
• Géraldine Alibeu "La course au renard"
• Alessandra Manfredi "Azzurro"
• Margaux Othats "Blanc"
• Silvio Boselli "Tutta la forza di un fiore"
• Geraldo Valério "At the Pond"
• Irene Penazzi "Su e giù per le montagne"
• Brooke Boynton Hughes "Brave Molly"
• Pat Hutchins "Changes, Changes"
• JiHyeon Lee "La Piscina"

Alustatud, aga veel loen

• Riste Sofie Käär "Aps!"
• Sara Read "Neiud, naised, lesed. Naiste elu varauusaegsel Inglismaal"
• David Pogue "Klassikaline muusika võhikutele"

Alustatud, aga pooleli jäetud

• Jaan Pehk "Saja õhtu lood"
• Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas"
• Tõnu Õnnepalu "Õhtupäike väikestel majadel"