David Almond "Poiss, kes ujus koos piraajadega"

Panin kaanepildi sellepärast nii suurelt, et Oliver Jeffersi illustratsioonid olid mu lemmikosa raamatust. Raske on kirjutada raamatust, mille kohta olen nii palju haipi ja head lugenud-kuulnud, kuid mis mind ennast võrdlemisi ükskõikseks jättis. Kuna ma nagunii viimasel ajal siin blogis peamiselt undan ja virisen, tahaks lõpuks kiita ja õhata, aga ju ma loen siis valesid raamatud. Kuid naaskem piraajade juurde. "Poiss, kes ujus koos piraajadega" on nagu imemuinasjutu õpikunäide. Sugulaste juures elav orbpoiss Stan lahkub kodunt, kuna pärast kalatehase kinnipanemist kaotas ta onu mõistuse ja tegi nende kodust konservitehase. Parasjagu on linnas tivoli, millega Stan ühineb ja edasi seikleb. Tuleb ette hirme, kahtlusi, eneseületamist, sõprust, omajagu ebatavalisust ja üleloomulikkust jne. Mis lõpus juhtub, on ette teada ka kõige väiksematel lugejatel, sest raamatu pealkiri ütleb selle kenasti ära – Stan ületab hirmud ja... ujub piraajadega! (Mis ajast on hea mõte las