James Bowen ja Garry Jenkins "Tänavakass Bob"

Minu meelest on olemas väga häid ja nauditavaid raamatuid, mille kese ei ole üldse mingi hea lugu. Ja siis on raamatuid, mille kese on küll hea lugu, aga mis iseenesest raamatuna just suuremad asjad ei ole. James Boweni raamat "Tänavakass Bob" (mida kirjutas vist pigem kaasautor Garry Jenkins) kuulub nende viimaste hulka. "Tänavakass Bob" räägib... üllatus-üllatus... Bobi-nimelisest tänavakassist. Kuidagi satub vigastatud Bob mitmel järjestikusel päeval kükitama tänavamuusik Jamesi sotsiaalkorteri ukse taha, kuni James ta oma tiiva alla võtab ja terveks ravib. James on algusest peale veendunud, et varem või hiljem hakkavad tänavad jälle Bobi kutsuma ning vale oleks teda sellisel puhul vägisi kinni hoida. Ainult et Bob ei taha kuhugi minna. Hakkab hoopis Jamesiga koos linnas tööl käima ehk tšillib paela otsas, kui ta peremees Oasise "Wonderwalli" mängib. Bob paneb veerema elu parenemise lumepalli. James oli sinnamaani olnud teiste jaoks nähtamatu,