Lugemisaasta 2020
Aasta möödus raamatutega pidevas kontaktis olles. Pöörded elus ja maailmas panid tavalisest rohkem raamatutest otsima seda, mida päriselus piisavalt polnud: seltsi, juhatust ja lohutust. Kui esile tuua kõige lemmikumad, siis need: Daniel Galera "Verest nõretav habe" Varlam Šalamov "Kolõma jutud" Virginie Serpentes "Vernon Subutex I" Anete Melece "Kiosk" Aga olgu järgnevalt vähemalt ära nimetatud ka kõik ülejäänud. Loetud Proosa Alice Munro "Kallis elu" - Lühijutud-novellid Kanada päritolu Nobeli preemia laureaadilt. Tegevuspaik Kanada, tegevusaeg peamiselt II maailmasõjale järgnenud aastakümned (vist). Lood olid natuke nagu suvalised lõigud inimeste eludest ja nende keskmes oli mingi juhuslik kohtumine või justkui tühine juhtum, mis ometi kuidagi pöördeliseks osutus. Millegipärast valdas mind lugedes mingi ebamugav tunne. Nagu oleks kellegi lähedase inimese kohta teada saanud midagi, mida poleks teada tahtnud. Bern Schlink "Ette