Olen korduvalt virisenud, kuidas lasteraamatud mind alt veavad. Küll on üks igav ja küll on teine hirmuäratav ja mis kõik veel. Lõpuks ometi läks õnneks ja sattusin 6. klassi kirjanduse õpiku soovitusel lugema islandi kirjaniku Þórarinn (Thórarinn) Leifssoni "Vanaema Huldi raamatukogu". Teos ilmus Islandil 2009. aastal ehk ajal, mil panganduskriis oli täies hoos. Kõik oli keerelnud ümber raha ja kirjanik pidas vajalikuks olukorda lastele selgitada.
"Vanaema Huldi raamatukogu" tegevus toimub saja viiekümne aasta jagu tulevikus, kus kõik on ülitehnoloogiline, kalk ja majanduslikule kasule orienteeritud ning maailma valitseb Kuldpank. Lugemist peetakse lastele kahjulikuks ja kuigi see otseselt keelatud pole, on pea ainsaks lugemisvaraks etiketid ja šampoonipudelid. Koolis õpitakse peamiselt intresside arvutamist ja muud pangamatemaatikat. Inimesed on pidevas LED-ekraanide mõjuvallas, kõikjalt tungib peale reklaam, internet on juba aastaid keelatud. Ühesõnaga düstoopia.
Peategelane Albertína Haraldsdóttir asub oma ema ja isaga elama Kuldpuuri, eriti uhkesse uude kortermajja, kus peale nende ei ela kedagi. Ta vend on teadmata põhjustel kadunud, see-eest saabub ootamatult nende juurde elama hästi vana vanavanavanaema Huld, kel on kaasas hirmus palju raamatuid, mis senini kliiniliselt minimalistliku korteri millekski täiesti teistsugusest muudavad. Kogu raamatusegaduse pöörises märkab Albertina ühtäkki, et ta vanemad pole juba mitu päeva koju tulnud. Käivituvad sündmused, paljastuvad saladused ja lõpuks päästavad lapsed maailma.
Teose tegid minu jaoks lahedaks kohad, kus tundus, et "appikene, kui ma oleksin laps, hakkaks juba huul värisema ja nutt tikuks peale, sest kohe juhtub midagi õudset", aga siis ikkagi ei juhtunud. Samuti oli teose keel või vähemalt selle tõlge täitsa tore. Poldud piirdutud lihtlausete ja saja kõige sagedasema sõnaga. Vahepeal tundus asi natuke liiga mustvalgeks minevat, aga minu arvates läks see üle ja noortele lugejatele näidati ka pooltoonide võimalikkust. Nii et polnud selline päris titekas. Tore tõsise teema käsitlus igale kooli- ja muule eale.
Postita kommentaar
0 Kommentaarid