Kohustuslikult Vabatahtlik Kirjandus

Nii muuseas raamatupoes Mark Haddoni teost "The Curious ..." sirvides võib raamatust ikka päris vale mulje jääda. Pealkiri justkui lapse käekesega kirjutatud, esikaanel nunnu kutsa (vahet pole, et tal hark kõhus on), sees pildid ja joonised, tagakaanel fraasid nagu "a murder mystery novel" ja "Asperger's Syndrome". Kui ma olekski enne teost näinud ja alles siis selle kohta lugenud, mitte vastupidi, jäänuks see mul ilmselt lugemata. Aga läks õnneks. Lugu pajatab meile 15-aastasest Christopher Boone'ist, kes avastab, et naabrinaise koer on julmalt hargiga mõrvatud. Christopher hakkab tegelema mõrtsuka väljaselgitamisega ja samal ajal kirjutab sellest raamatut. Konks on selles, et ta on küll väga osav matemaatikas, füüsikas ja üleüldse analüütilises mõtlemises, aga üsna kehvade sotsiaalsete ja keeleliste oskustega. Metafooride mõistmiseks peab ta neid pähe õppima, inimeste miimikas avalduvad tunded ajavad teda segadusse, naljad jäävad talle arusaamatu

Drakadeemia võtab vastu uusi õpilasi, kes on huvitatud näidendite kirjutamisest. Olles läbinud ise selle kursuse, võin kinnitada, et sellest on abi ka neile, kes on muus vormis loovkirjutamisest huvitatud. Üks parimaid asju antud kursuse juures on see, et sellest saavad osa võtta ka tööinimesed ja kooliõpilased, sest tunnid toimuvad nädalavahetusel. Ja uskuge mind, raske on leida produktiivsemat ja loomingulisemat tegevust laupäeva hommikuks, olgugi, et teine kord see natuke raske võib tunduda. Samuti on see hea silmaringi laiendamise võimalus, sest olgem ausad, näitekirjandus võib olla midagi palju põnevamat ja julgemat, kui see, mis meil siin enamuses toodetakse ja lavale tuuakse! Kui sa ei tea, mis Drakadeemia on, siis vaata siia: drakadeemia.ee Kandideerimine kestab 9. septembrini, nii et asu aga ruttu tööle. Kandideerimise kohta rohkem infot leiad siit: http://drakadeemia.ee/?page_id=216 Kui sul on veel küsimusi antud kursuse või Drakadeemia kohta, siis võid siia kommentaari

"Minu Ugrimugri" oleks mul peaaegu lugemata jäänud, kuna ma keeldusin seda ostmast ning raamatukogust laenutamiseks oleksin pidanud ilmselt kuid järjekorras olema. Õnneks lahenes olukord nii, et see kingiti mulle. Ega rõõmu kauaks ei olnud, kuna tegemist on sellise kiirtoidu laadse teosega, mille mälumine just väga kaua aega ei võta. Samas järelmaitse oli muidugi parem kui burksil. Niisiis. Kui muidu jutustavad need "Minu ..." sarja raamatud ühest kindlast riigist üsna piiritletud ajaraamis, siis Siku kirjutatu on laiahaardelisem ja samas üldisem. See ei ole mingi vormilt raamat, sisult blogi, vaid ikkagi päris raamat, pealegi on kajastatavad sündmused toimunud aastate (kui mitte aastakümnete) jooksul. Sellises tagasivaatlevas-heietlevas vormis pajatab autor meie hõimlaste seiklustest, eripäradest, kavalusest, geniaalsusest ja muudest harukordselt erakordsetest positiivsetest omadustest. Minu meelest natuke punnitatult on sekka sattunud ka lõigud Gröönimaast ja Amee