Raamat inimesest, kel ei lasta olla see, kes ta on, kuigi ta ei tee kellelegi liiga ega sega kedagi oma eluviisiga. Peategelane Keiko on poole oma elust ehk kaheksateist aastat töötanud ööpäevaringselt avatud väikepoes Smile Mart müüjana. Kui täpne olla, siis tunnitasulise müüjana - ja tuleb välja, et selline töövorm on Jaapanis eriti madala staatusega ning ükski endast lugupidav inimene sellist tööd küll pikemalt teha ei peaks tahtma. Aga Keiko tahab, sest pärast töövormi selga panemist teab ta täpselt, mida ta tegema peab, samas kui poest väljaspool on tema jaoks üsna segane, mida teised temalt ootavad. Abielluda? Laps saada? Karjääri teha? Milleks? Tema enda jaoks polekski see mingi probleem, hädas on hoopis ta vanemad, õde, koolikaaslased, kes selle arusaamatu eluviisiga kuidagi leppida ei suuda. Samas peab ütlema, et Keiko pole mingi mässumeelne nonkonformist, pigem toovad ta reaktsioonid ja käitumine suhtlusolukordades meelde sõnapaari "autismispektri häired". Ühel hetkel saab Keikol tüütutest nõuandjatest ja heasoovlikest arupärijatest villand ning ta teeb midagi meeleheitlikku. Õieti, meeleheitlikuks nimetab "seda" raamatu tagaküljel olev tutvustav tekstike, minu meelest polnud "see" küll meeleheitlik, pigem praktiline ja natuke naljakaski - kuniks selgub, et ega need pealtnäha normaalsed inimesed teab mis normaalsed ehk polegi.
Tahtsin lugemisblogisse raamatust jälje maha jätta, sest ma lugesin selle enda kohta erakordselt kiiresti läbi. Eestikeelne tõlge on 124 lehekülge ja ma lugesin selle ühe päevaga läbi, kuigi olin too päev nii väsinud, et ei jaksanud telefonigi skrollida. Nii et soovitan soojalt lugejatele, kel lugemiseks just üleliia mahti pole!
Postita kommentaar
0 Kommentaarid